Euroopa Nõukogu pressiesindaja Jaime Rodríguez ütles Eesti Päevalehele, et konkreetseid intsidente nemad ei kommenteeri ehk ka Eestis aset leidvat skandaali mitte. Kuid ta edastas Greco üldise tõekspidamise, mis on, et varjatud annetused erakondadele peavad olema välistatud, samuti ka võimalus sellisteks annetusteks.

Keelud mängitakse üle

Oma maikuu ülevaates toob Greco näiteks Eesti, kirjeldades, et varjatud annetustele võivad küll olla pandud keelud, kuid need ei toimi, kui need mängitakse üle teiste lubatud tingimusega. „Varjatud annetused on näiteks keelatud Eestis, kuid see ei käi liikmemaksude kohta ja erakonnad ise võivad defineerida, milliseid toetusi käsitletakse annetustena ja milliseid liikmemaksudena,” tõi Greco näiteks. Samas dokumendis pannakse kahtluse alla ka parteide rahastust kontrolliva komisjoni täielik sõltumatus.

Sel nädalal peaks avaldatama Greco viimane hindamisaruanne Eesti kohta. Eestit esindab Grecos justiitsministeerium ning Eesti vastused koostavad justiitsministeeriumi ametnikud, keda teadupärast juhib korruptsiooniskandaali keskmes olev justiitsminister Kristen Michal.

Viimati avaldas Greco Eesti kohta aruande 2010. aastal, kus märgiti, et 2008. aastal tehtud seitsmeteistkümnest soovitusest on rahuldavalt rakendatud vaid ühte.

Paljude soovituste elluviimisega oldi n-ö poolel teel, tõdesid eksperdid. Ühe olulisema asjana soovitas Creco teha erakondade rahastamise kontrollimine ülesandeks sõltumatule organile.

Sellele vastas Eesti tollal, et erakondade rahastamise kontroll läheb riigikogu erikomisjoni alt vabariigi valimiskomisjoni vastutusele.



KOMISJON

Pole ei hambaid ei küüsi

Praegu tegutseb meil erakondade rahastamise järelevalve komisjon, mis on seitsmeliikmeline ja mille kolm liiget on nimetatud õiguskantsleri, riigikontrolli ja vabariigi valimiskomisjoni poolt, neli liiget on nimetanud suuremad erakonnad.

Kuid et praegusel komisjonil ei ole tegelikult ei hambaid ega küüsi, on tunnistanud ka komisjoni juht Ardo Ojasalu ise.