Euroopa komisjoni raport heidab Eestile ette vähetõhusat riigivalitsemist, jäigemaks muutunud keelepoliitikat, probleeme põllumajanduses ja sotsiaalalal, kuid on üldjoontes tunnustav.

Eile avalikustatud raporti kohaselt on Eesti aasta jooksul teinud enamikus valdkondades väikese arengu, mis aitab tal liikuda Euroopa Liidu (EL) täisliikme staatuse poole.

"Raport on meile positiivne, mis näitab, et Eesti on jätkanud edenemist," ütles Brüsselis, Eesti Euroopa Liidu esinduse juures töötav Ehtel Halliste.

Dokument tõstab esile Eesti hästi funktsioneerivat vabamajandust. Eesti makromajandust hindavad euroametnikud kindlustunuks ja stabiilseks.

Komisjon kritiseerib aga teravalt vahepeal tehtud keeleseaduse parandusi, mille mõju võib Eestile halb olla. "Need takistavad eesti keelt mitterääkivate inimeste ligipääsu poliitilisele ja majanduselule," seisab seal. Suvel jõustunud seadusemuudatuste järgi peaksid erasektoris töötavad teenindajad valdama riigikeelt. Üheski Euroopa riigis taolist karmi nõuet ei ole.

Jätkuvalt on üheks tõsisemaks valulapseks administratiivne suutlikkus.

Murettekitavaks peavad europoliitikud ka Eesti olukorda tollide alal, soovitades teha tõsiseid jõupingutusi tollitariifide kehtestamisel. Rahul ei olda ka finantskontrolli ja raha haldamise tasemega. Riigivalitsemise parandamiseks tuleks suunata rohkem eelarvevahendeid ja parema väljaõppega inimesi. Väga tõsiseid samme peab Eesti astuma kaupade vaba liikumise, intellektuaalse omandi kaitse, sotsiaalsfääri ja põllumajanduse alal.

Sel nädalal jätkusid Brüsselis läbirääkimised põllumajandusküsimustes. Raport toob esile aastaga toimunud väikese edasimineku.

Eesti delegatsiooni liige Toomas Kevvai põllumajandusministeeriumist ütles, et põllumajandus on eurokõneluste üks kõige raskemaid valdkondi, kus mitmes punktis taotletakse pikemat üleminekuperioodi.

Kevvai sõnul tuleb paratamatult nii veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli kui ka toidu kvaliteedi alal veel palju tööd teha. Ka põllumajanduse vallas tekitab probleeme administratiivne suutlikkus. "Eestis on lihatööstuste kontrollid ettevõtete palgal, Euroopas riigi palgal. Järgneva paari aasta jooksul peab ka Eesti sellisele süsteemile üle minema." Veterinaarsuunal on Eesti miinuseks ka see, et sisuliselt puudub siin jäätmekäitlus. "Vastava tehase ehitamine on teatud määral Eesti lihaekspordi eeltingimus," sõnas Kevvai. Eriti ranged nõuded seab EL piimandusele. Hügieeni vallas on see normeeritud alates seinte pestavusest piima jahutamise kiiruseni.

Hinnangud

LEEDU:

Edusammud turumajanduse ja konkurentsivõime osas pole viimase aasta jooksul olnud nii suured kui oodatud. Seadusandluse osas segased tulemused – mõnes vallas head, mõnes mitte.

LÄTI:

Turumajanduse ja konkurentsivõime osas saavutanud aastaga olulist edu. Edusammud seadusandluse ühtlustamises. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kohtureformile.