Eurole ülemineku ümardamisreeglid soosivad tavainimest
Rahandusministeeriumis valminud mastaapne “eurokava” üritab olla inimesekeskne, et leevendada eurole üleminekul paratamatut hinnatõusu.
Kuigi eurole ülemineku päev on hetkel nihkunud kättesaamatusse kaugusse, tuleb kevadel koguneval riigikogu uuel koosseisul ühe esimese asjana seadustada Euroopa Liidu ühisrahale ülemineku kord koos vastavate ümardamisreeglitega.
Euro kasutuselevõtmise seaduse eelnõu ümardab maksud, lõivud ja riiklikud toetused allapoole ehk maksumaksjale soodsamas suunas. “Riik annab seeläbi eeskuju erasektorile, keda kutsutakse samuti hindu mitte tõstma,” seisab eelnõu seletuskirjas.
Näiteks on kavas ümardada alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiiside määrad valdavalt kümne sendi täpsusega allapoole.
Riigieelarvele toovad need ettepanekud kaasa umbes 250 miljoni krooni suuruse negatiivse tagasilöögi, millest üksikisiku tulumaks annab 63 miljoni kroonise miinuse. See arvestus lähtub küll eeldusest, et euro-päev saabub aastal 2008 või pisut hiljem, mis ei ole küll praegu reaalne.
Järsk üleminek
Euro pärast muudetakse ka kindlustuslepinguid. Miljonile kroonile sõlmitud lepingu väärtuseks saab olema 63 910 eurot. Poole miljoni kroonine kindlustussumma võrdub tulevikus 31 950 euroga. Seevastu trahvisummad on kavas ümardada ülespoole. 60-kroonine trahv oleks 3,83 euro asemel neli eurot. Põhimõtteks on, et vähem kui 1000-eurosed trahvid ümardatakse kümne euro täpsusega, alla 10 000-eurosed trahvid saja euro täpsusega ning üle 10 000-eurosed trahvid 1000 euro täpsusega. Valitsus kiitis juba 2005. aasta hilissuvel heaks korra, mille järgi võtab Eesti euro omaks järsult, ilma üleminekuperioodita. Sujuva rahavahetuse peab tagama kahenädalane krooni ja euro paralleelkäibe periood, mil mõlemad valuutad on sularahas võrdväärsed maksevahendid.
