Euroliidu riigid maksavad töötule eestlasele abiraha

Kokkulepe tagab välismaale läinud eestlasele töötuks jäämisel elamisväärse toetuse Eesti jõuab kõnelustel Lätile ja Leedule järele

Eesti saavutas läbirääkimistel Euroopa Liiduga (EL) kokkuleppe, mille kohaselt Eestist võõrsile läinud ja töötuks jäänud inimesed hakkavad saama töötu abiraha asukohariigilt, näiteks Prantsusmaalt või Portugalilt.

Lisaks töötu abirahale hakkavad asukohamaa toetust saama ka Eestist teise riiki elama läinud puudega täiskasvanud.

“Ühel või teisel põhjusel olime ainus kandidaatriik, kes neid raskeid kõnelusi pidas,” ütles Eesti pealäbirääkija Alar Streimann. “See oli päris raske vaidlus.”

Streimann lisas, et isikute vaba liikumise peatükis saavutatud kokkulepe tagab Eestist välismaale läinud inimesele elamisväärse toetuse, kui ta peaks töötuks jääma.

Tavaline EL-i praktika on aga see, et liikmesriigis määratud sotsiaalhüvitist tuleb samal riigil välja maksta ka siis, kui inimene on läinud elama mujale.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri nõuniku Jana Järviku sõnul saab mõnes teises EL-i liikmesriigis töötuks jäänud inimene Eestist aga töötuskindlustuse raha, kui ta on seda siin töötades maksnud. “See raha tuleb teise riiki kaasa nagu kogumispension,” lisas ta.

Lisaks sotsiaaltaotlustele leppis Eesti isikute vaba liikumise peatükis EL-iga kokku N Liidus välja antud diplomite tunnustamises. “Problemaatiline oli meditsiini, arhitektuuri ja õiguseriala, kuna need on EL-is harmoniseeritud,” ütles Streimann.

Streimanni sõnul hoidis Eesti isikute vaba liikumise peatükki kaua avatuna, kuna ei näinud vajadust seda sulgeda enne edasiminekut teistes peatükkides. Ta tõi näiteks justiits- ja siseasjade peatüki, mille arutamisel oli paljudes liikmesriikides sisepoliitiline surve. “Surve tulenes sellest, et paljud liikmesriikide poliitikud seostavad kandidaatriike kuritegevuse ja tööjõu migratsiooniga,” nentis pealäbirääkija. “Kandidaatriigid on andnud selleks ka teatud aluse, kui me vaatame, mis toimub narkootikumidega Eesti ja Soome vahel. Kuid jah, väga palju on eelarvamusi.”

Eesti on suutnud erimeelsused tasandada ning eeloleval liitumisläbirääkimiste voorul neljapäeval Brüsselis õnnestub lisaks isikute vaba liikumise peatükile ilmselt sulgeda ka sise- ja justiitsasjade, transpordi ja tolliliidu temaatika. Sellega on Eesti sulgenud kokku 24 peatükki ja jõuab ühele pulgale Läti ja Leeduga, kes saavutavad sel nädalal tõenäoliselt kokkuleppe maksustamise peatükis.

Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine laieneb järgmistele harudele:

• haigus- ja sünnitushüvitis

• invaliidushüvitis

• vanadushüvitis

• toitjakaotushüvitis

• tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitis

• matusetoetus

• töötushüvitis

• peretoetus

Nende kindlustusharude koordineerimisel liikmesriikide vahel on üheks põhireegliks, et ühes liikmesriigis määratud hüvitisi tuleb samal riigil inimesele maksta ka siis, kui ta läheb elama mõnda teise riiki.

Allikas: välisministeerium