Euroliit andis küladele 36 miljonit krooni abi

Tänavu saavad külaseltsid euroliidult toetust esimest korda Maapiirkondades on suurim puudus vaba aja veetmise kohtadest

Kuni jõuludeni saavad külad, vallad ja ettevõtjad esmakordselt külaelu arendamiseks ja ühiskondlike hoonete taastamiseks raha taotleda, kokku jagab riik 36 miljonit krooni.

Eesti külade ja väikelinnade liikumise Kodukant juhatuse ja SAPARD-i järelevalvekomisjoni liige Sirje Kuusik ütles, et projekt on Eesti küladele väga oluline, sest niisuguseid programme, kus Eesti külaseltsid saavad investeeringuteks raha taotleda, pole varem olnud. “See on esimene võimalus, kus investeeringuks saab raha taotleda mittetulundusühing,” lisas ta.

Huvi toetuse vastu suur

Läinud aasta lõpul käivitas Kodukant koostöös Phare Access-programmiga projekti, mille käigus õpetas külasid ja külade ühendusi SAPARD-i raha saamiseks projekte koostama. Kuusiku sõnul oli huvi väga suur.

Näiteks taotlevad külaseltsid raha vana hoone seltsimajaks ehitamisel, kavatsetakse säilitada külapoode, käivitada muuseume ja teemakülasid turistidele, teha korda matkarajad. “Tahetakse ka investeeringuid teha, et külaselts saaks hakata teenuseid müüma ehk käituma nagu ettevõtja,” lisas Kuusik.

Harku vallas asuv MTÜ Vääna Külakoda loodab SAPARD-i 918 000 krooniga Vääna mõisahoone aastaid tühjalt seisnud laoruumi seltsimajaks ümber ehitada. Juhatuse esimehe, Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse tegevjuhi Deiw Rahumägi sõnul peab seltsimaja avatud olema päev läbi. “Seal saaks korraldada nii pulmi kui ka peiesid, üks põhiline eesmärk on majas noortele tegevust leida,” ütles ta.

Praegu valmib abirahaga Vääna mõisa kõrval korvpalli- plats, mille ümbert käivad külaelanikud vabatahtlikult võsa lõikamas. Ka Vääna algkooli õpilane Argo käis eelmisel nädalavahetusel võsalõikusel. “Igavusest,” tunnistas ta.

Reeglid pisut teised

SAPARD-i kuuenda meetme ehk külade taastamise ja arendamise investeeringutoetuse taotlusi võetakse vastu põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) piirkondlikes büroodes 23. detsembrini.

Mittetulundusühingud saavad toetust kuni 90 protsenti, vallad kuni 80 ja ettevõtjad kuni 40 protsenti investeeringu käibemaksuta maksumusest. Maksimaalne toetus taotleja kohta on 939 000 krooni aastas.

Erinevalt teistest SAPARD-i meetmetest peab taotleja koostama äriplaani asemel arengukava. Kava peaksid kinnitama ka külainimesed.

Külade investeeringutoetus jätkub 2004. aastal riikliku arengukava raames, kuid vallad siis enam toetust taotleda ei saa.

Vaata lisa

• www.agri.ee/SAPARD.

Miljard krooni jagatud

Kolme aastaga on SARARD-i rahastamisotsuse saanud 1322 taotlust summas 1,036 miljardit krooni.

Ligi pool SAPARD-i programmi toetussummast läks põllumajandustootmise investeeringutoetusteks. Praeguseks on PRIA väljastanud 969 projektile 500 miljonit krooni.

SAPARD on programm Kesk- ja Ida-Euroopa maade põllumajanduse ja maaelu arendamiseks erakorralise liitumiseelse abi andmiseks aastatel 2000–2006. EPL