Ilveseid ja karusid tohiks Euroopa Komisjoni ettepanekul küttida vaid siis, kui nad seavad ohtu inimeste tervise või vara või on kahjulikud ümbritsevale taimestikule või loomastikule. Samuti oleks nende küttimine võimalik teadus- ja koolituseesmärkidel, lisas Männil.

Vihjas Eesti huvidega arvestamisele. Samas vihjas Euroopa Liidu laienemisvolinik Günter Verheugen üleeile, et siiski võib karude ja ilveste küttimiseks Eesti erandi saada. “Ühe kandidaatriigi metsades elab arvukalt karusid ja ilveseid,” lausus Verheugen. “Meie direktiivid ei luba muidugi neid väärtuslikke loomi küttida, kuid selle riigi jaoks on tegemist traditsiooniga ja neil on neid loomi liiga palju, nende arvukust tuleb kontrollida.”

##Kuigi Verheugen ei rääkinud otsesõnu Eestist, oletas Männil, et tegemist ei saanud olla mõne teise riigiga.

Keskkonnaministeeriumi eksperdid on järele andnud nõudele loobuda ilveste ja karude küttimisest lõbuks ja trofeede saamiseks.

Männili sõnul tahetakse muus praegust korda säilitada. “Euroopa Komisjon ja Eesti on mõlemad esialgu väga jäikadel positsioonidel,” iseloomustas Männil praegust olukorda.

Jahimeeste hinnangul tuleks ilveste-karude küttimist piirata vaid jahilubade kaudu. “Kõik keelamised ja organiseerimised viivad varem või hiljem selleni, et liik sureb välja,” ütles Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige Mario Sootna.

Tema hinnangul lasevad salakütid neid loomi keeldudest hoolimata edasi.

“Neil, kes loomade eest hoolitsevad, jahimeestel, kaob keeldude tõttu hoolitsemise vastu huvi ära,” lisas Sootna.

Jahimeeste seltsi jahindusnõunik Andres Lillemäe lisas, et iga riik peaks ise oma jahindust reguleerima.

Ei tunne kohalikke olusid. “Sakslased Brüsseli klaaskastis, kes pole eluaeg metsas käinud, ei tea meie kiskjatest midagi,” lausus 22-aastase jahimehekogemusega Lillemäe.

Tema sõnul oleks parim viis küttimise reguleerimiseks aastne limiit ja selle põhjal väljastatavad jahiload.

Erandi on Euroopa Liit teinud Eestile huntide ja kobraste osas, kes on samuti Lääne-Euroopas haruldased loomad. Neid võib küttida limiidi piires ainult jahiperioodil. Keskkonnaministeeriumi jahindusspetsialisti Kaarel Rohti sõnul lasti mulle 46 hunti, 3753 kobrast, 175 ilvest ja 27 karu. Rohti sõnul on hunte ja ilveseid tänavu lubatud pisut vähem lasta. Homme lõppeval karujahi hooajal on mõmmikuid kütitud aga vaid 15.