Euronormidele vastav mere- või järverand peab olema korralikult tähistatud, puhas, ohutu ja pideva valve all. Kaldal peavad suplejate päralt olema riietuskabiinid, tualetid ja prügiurnid, joogivee võimalus ning vetikarikka vee korral ka dushid.

Korralikus rannas on sportimisvõimalused, jalgteed ja lasteala. Külastaja kohta tuleb ranna valdajal arvestada neli ruutmeetrit maismaapinda.

Tervisekaitsenõuete järgi tuleb ranna valdajal kogu suplushooaja vältel tagada vee kvaliteedi regulaarne uurimine ja ranna igapäevane korrashoid.

"Omavalitsused peavad kõik avalikud supluskohad välja selgitama ja vaatama, kas kõik on nõuetekohane ja piirid maas. Nüüd saab enam nõuda," ütles Tallinna ja Harjumaa tervisekaitsetalituse direktor Rein Rannamäe.

Rannamäe kinnitusel on Tallinna ja tema ümbruse randade ja merevee seis hea. Kõiki vajalikke rajatisi pole Kakumäe rannas, kus on pooleli maa omandivaidlus. Kuigi sinilipp anti sel aastal vaid Pühajärvele, väärib seda kindlasti ka Pärnu rand, märkis ta.

Rannamäe sõnul on Eestis merevett ja tema kvaliteeti läbi aastakümnete uuritud, kuid nüüd läheb asi kompleksemaks.

"Lisaks vee keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate uurimisele tuleb edaspidi määrata ka vee läbipaistvust. Euroopa parameetrid pööravad sellele rohkem tähelepanu," tõdes Rannamäe. "Määrus on kindlasti samm edasi, sest seni lähtusid terviseinspektorid nõukogudeaegsetest sanitaarnormidest. Tollased eeskirjad olid piisavalt ranged."

Eesti üks uuemaid randasid asub Kuressaares, mille Kuressaare linn avas alles eelmisel suvel. Linnavalitsuse planeerimis-ja ehitusosakonna juhataja Urmas Lõhmuse sõnul kulus ranna rajamiseks ja puhastustöödeks 2-3 aastat. Ka 100 aasta eest asus samas kohas, lossi lähistel supelrand.

"Eelmisel suvel oli meil probleeme taimede vohamisega, sest erinevalt merele avatud Pärnu rannast asub meie oma lahesopis," rääkis Lõhmus. "Tervisekaitse võtab iga nädal proove ja praegu on kõik korras. Sügisel ehitame pumbamaja, siis paranevad nii veevahetus kui vee kvaliteet."

Lõhmuse sõnul peaks Kuressaare rand olema kõiges euronormidele vastav. "Meil on olemas vetelpääste, joogivesi, dushsh, võrkpalliplatsid," ütles ta.

Rein Rannamäe sõnul näitab randade määrus riigi soovi kaitsta ja hoida inimeste tervist. Lisaks aitavad head ujumisvõimalused ja korras rannad kaasa turismi arengule.

Samas võib ujumine ja rannas viibimine olla ka suure ohu allikaks. Reostatud kallas ja läbiuurimata veekogu põhi ning saastatud vesi võivad põhjustada vigastusi ja haigestumisi.