Iiri ja Austria kõrgemad kohtud palusid Euroopa Liidu kohtul otsustada, kas direktiiv on ikka EL-i põhiõiguste hartaga vastavuses. Kohus sedastas kõigepealt, et säilitatavad andmed võimaldavad muu hulgas teada, millise isikuga ja millist vahendit kasutades abonent või registreeritud kasutaja suhtles, teha kindlaks sideseansi aja ja selle toimumise koha ning sageduse.

Riive on liiga suur

Need andmed kajastavad isikute igapäevaelu harjumusi, alalist või ajutist elukohta, igapäevaseid või muid liikumisi, tegevusi, sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalset ümbruskonda.

Euroopa kohus leidis, et niisuguste andmete säilitamist nõudes ning pädevatele riigisisestele asutustele neile juurdepääsu lubades riivab direktiiv eraelu austamise ja isikuandmete kaitse põhiõigust eriti tugevasti. Pealegi võib asjaolu, et andmete säilitamine ja hilisem kasutamine toimub abonendi või registreeritud kasutaja teadmata, tekitada asjassepuutuvates isikutes tunde, et nende eraelu jälgitakse pidevalt.

Kohus leidis, et andmete säilitamist käsitleva direktiivi vastuvõtmisega on liidu seadusandja ületanud piire, mida nõuab proportsionaalsuse põhimõtte järgimine.

Kuigi kohus nentis, et direktiivis sätestatud andmete säilitamist võib pidada direktiivi eesmärkide saavutamise puhul sobivaks, riivab direktiiv siiski ulatuslikult põhiõigusi. Samuti on ebaselge, kas riive piirdub tõepoolest üksnes vältimatult vajalikuga.