Euroopa Liit ei sekku liikmesriigi keelepolitikasse

TALLINN, 29. august (EPLO) - Euroopa Komisjoni delegatsioon Eestis kinnitas, et Euroopa Liidul ei ole ühtset seadusandlust liikmesriikide ametliku keele küsimuses ning iga liikmesriigi ametlik keel on liikmesriigi suveräänne otsus.

Vastuseks reedeses Eesti Päevalehes ilmunud Martin Ehala arvamusloole "Ümberpööratud vene kaart", teatas Euroopa Komisjoni delegatsioon Eestis, et Euroopa Liit ei ole kunagi olnud seisukohal, et vene keelele tuleks tagada ajaloolise vähemuskeele staatus Eestis. Vastupidi, Euroopa Liit on toetanud Eesti integratsioonpoliitikat eelkõige just eesti keele õpetamise kaudu mittekodanikele. Viimastel aastatel on Phare programmi kaudu selleks eraldatud 8 miljonit eurot. Ka pärast Euroopa Liiduga liitumist jätkub EL toetus eesti keele õpetamisele.

"Artiklis viidatud Euroopa regionaal - ja vähemusrahvuste harta ei ole EL vaid Euroopa Nõukogu dokument, millega mitmed EL praegused liikmesriigid pole liitunud. Euroopa Vähemkasutatud Keelte Büroo on iseseisev

mittetulundusühing, mis pole seotud Euroopa Liiduga ega peegelda vähimalgi moel Euroopa Liidu ametlikke positsioone selles küsimuses," teatas delegatsioon infonõunik Pille Vaher.

Vaher lisas, et Euroopa Liit on korduvalt rõhutanud, et Eesti keeleseadus vastab rahvusvahelistele normidele. Samuti on Euroopa Liit tunnustanud Eesti edusamme vähemuste kaitsel ning integreerimisel viimaste aastate jooksul.