EL-i eksperdid tunnistasid teisipäeval esimest korda ametlikul tasandil, et hundi- ja koprajaht nende arvukuse piiramiseks Eestis on lubatav.

Eesti taotleb ka ilvese- ja karujahi edasist lubamist, kuid nende liikide kohta soovisid EL-i eksperdid täiendavaid teaduslikke argumente.

JAHIST LOOBUMINE TOOKS KAHJU. Euroopa Liiduga peetavatel kõnelustel Eesti ekspertrühma juhtiva Hanno Zingeli sõnul pole Euroopas hundi, karu, ilvese ja kopra kaitseks kehtestatud direktiivid Eesti puhul õigustatud.

Euroopas elavad hundid, koprad, karud ja ilvesed vaid kaitsealadel ning jaht neile on rangelt keelatud.

Eestis ületab nende liikide arvukus loodusele sobiva taseme ning reguleerimatuse korral võivad nad põhjustada suurt majanduslikku ja looduslikku kahju.

"Põhimõtteliselt ei tekitanud ka karu ja ilvese küttimine nende arvukuse reguleerimiseks vastuväiteid. Eestis kütitavate loomade arv on piisavalt väike," ütles Zingel. Ta märkis, et kuigi ekspertide tasemel kokkulepitu ei tähenda lõplikku luba, võib loota, et lepe jääb püsima.

Hundid ja koprad on Eestis viimasel ajal palju pahandust teinud, kuna nende arvukus on tõusnud üle optimaalse taseme. Huntide suurim loodusele sobiv arv Eestis on 40–60 isendit, praegu on neid üle saja. Anti Levandi Eesti Jahimeeste Seltsist tõdes, et looduslik isereguleerimine, kui inimene on juba tasakaalu rikkunud, ei ole võimalik.

"Eurooplased on oma loomad hävitanud ja soovivad nüüd meie ning põhjamaade arvel loodussõbralikult käituda. Rohelised ja loomasõbrad ei taha endale tunnistada, et üks liik võib ise teise ära hävitada," rääkis Levandi. "Alati tuleb arvestada ka kohalikke olusid. Keegi, eriti jahimehed, ei soovi hävitada ühtegi liiki, jutt käib hädavajalikust reguleerimisest."

KANNAVAD HAIGUSI. Keskkonnaministeeriumi jahinduse peaspetsialist Kaarel Roht pidas väga ohtlikuks, kui suurulukite arvu ei reguleerita. "Kõik need loomad kannavad ka erinevaid haigusi nagu keeritsuss, marutõbi, kärntõbi," sõnas Roht.

Tema sõnul on iseloomulik, et majandusliku raskuste aastatel kasvab murdjaloomade arvukus, näiteks 1954 aastal oli hunte Eestis siginenud sedavõrd, et neid hakati mürgiga hävitama. "Kõige tavalisem moodus ulukite arvukuse reguleerimisel on jahilubade väljastamise ning jahimaade korralduskava välja töötamine," märkis Roht.

Tänavu on hundid rünnanud teadaolevalt juba kahel korral lambakarju – Rapla- ja Harjumaal. Suurt kahju tekitab ka pidevalt suurenev koprapopulatsion, Koprad hävitavad metsa, kuivendades või ujutades üle terveid piirkondi.