Euroopa Liit tugevdab tsiviilmissioone
Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna tähtsuse tõusu kinnitab tsiviilmissioonide hulk, mis näitab pidevat kasvutendentsi, märkis välisminister Urmas Paet pressiteenistuse vahendusel.
27. ja 28. märtsil Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikult Gymnichi kohtumisel Tšehhis Hluboká nad Vltavous tunnistasid välisministrid vajadust konkretiseerida ühised põhimõtted tsiviilmissioonidel osalemiseks nii seadusandluse kui tegevuste finantseerimise osas.
Läbi aegade on Euroopa Liidul olnud kokku 22 tsiviilmissiooni. Hetkel on Euroopa Liidul üheksa erinevat tsiviilmissiooni, millest Eesti osaleb kuues.
„Tsiviilsele ülesehitustöö tähtsusele konfliktiregioonides on võimatu mitte tähelepanu pöörata,” ütles välisminister Paet. Siiski on Paeti sõnul missioonidele sageli keeruline eksperte leida, sest tsiviilvaldkonna eksperdid on üldjuhul rakendatud kodumaal – politseis, õiguskaitsestruktuurides või teistes ametites. „Olukorra leevendamisele aitab kaasa üle-euroopaline võimalike tsiviilmissioonide ekspertide andmebaasi loomine,“ ütles Paet.
Eesti töötab välja uut seadust
Välisminister Urmas Paet rõhutas rahvuslike tsiviilmissioonides osalemiseks strateegiate vajadust, et kõigi riikide ekspertiis ja võimekus võiks olla ratsionaalselt kasutatud. „Eesti töötab välja rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemise seadust, et ka ise paremini kaasa tulla ühise eesmärgiga Euroopa Liidu eesmärkidega tsiviilmissioonide arendamisel,” ütles välisminister Paet.
Kuus Euroopa Liidu tsiviilmissiooni, milles Eesti erineva panusega osaleb, on Euroopa Liidu politsei väljaõppemissioon EUPOL Afghanistanis, õigusriigimissioonid EULEX Kosovos ja EUJUST LEX Iraagis, vaatlusmissioon EUMM Gruusias, ELi piirimissioon EUBAM Moldovas ning politseimissioon EUPM Bosnias ja Hertsegovinas. „Head näited Euroopa Liidu reageermisvõimekusest viimasel ajal on kiire vaatlusmissiooni korraldamine Gruusias pärast sõda eelmisel aastal ning samuti eelmisel aastal tegevust alustanud missiooni korraldamine Kosovos,“ märkis Paet.
Paeti sõnul Eesti küll esialgu esimeses Euroopa Liidu sõjalises mereoperatsioonis EU NAVFOR ATALANTA vahetult ei osale, kuid peab missiooni siiski väga tähtsaks. „Somaalia rannikumeres tegutsevate piraatide ohjeldamine ja seal piraatlusele lõpu tegemine on meie kõigi huvi, kuna piraatluse läbi on kannatada saanud ka ELi, sealhulgas Eesti meremehi,” toonitas Paet.
