NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
01.05.2018 19:48
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Ha Ha Ha" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
01.05.2018 20:18
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Irrah" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
01.05.2018 21:29
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Jääk Aru" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
01.05.2018 22:02
Tegemist on ikkagi metsandusvastastega.
01.05.2018 22:07
No hakkame siis raamatuid põletama - sinnapoole kisub. Karlsson ja Pipi ja..
Anonüümne kommentaar
01.05.2018 22:29
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "teadja" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    02.05.2018 08:49
    Pärnu laseb suviti samuti soojuse õhku, sest tarbijaid lihtsalt pole. Ja kui mõistlikud need kombijaamad ikka on, kui neile tuleb aastas 8-9 mln eurot peale maksta? Ei tundu just väga mõistlik.
    Samuti on eriti mõistlik uk-s asuv draxi jaam, kuhu Graanul Invest suure osa oma toodangut müüb. Teeme meie küttepuu pelletiks, transpordime uk-sse ja põletame ahjus ära - tõeline taastuvenergia, eksole.
    Lisaks võiks minna ja pilgu peale visata Irus asuvale kombijaamale - hakke- ja saepurumägesid seal pole. Küll laiuvad aga suurel palgid, mis ootavad hakkeks tegemist...
    Kõike asju tuleb teha mõistlikult. Kombijaamade omanike ülekuldamine on pehmelt öeldes ebanormaalne. Samuti nagu põlevkivist elektritootmisest loobumine.
    Eriliselt nõme, kuidas n.ö. põxiti puhul lobistid alati karjuvad Eesti Energia peale. Häälte ja vkg ennesõjaaegsed tehased, mille jääk on mürgine poolkoks, mis ikka ladestatakse mäkke, neid ei huvita.
    Aga eks kui EE oleks mõne kohaliku "ettevõtja" omanduses, siis kuuleksime, kuidas peab ikka hoidma kodumaist tootmist ja töökohti, sest muidu tulevad vihased kaevurid pealinna peale. Nagu vkg kampaanias mõni aasta tagasi, kui oli vaja keskkonnatasude alandamine välja pressida.
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastust ja 3 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
01.05.2018 22:30
Biomassi kasutamine kütteks [zensiert].
01.05.2018 22:33
Küll on hea siin euroliidu äärealal elada. Ükski euroametnik,ega roheaktivist ei tea et ma puudega oma maja kütan ja ei tule nõudma,et lõhkugu ma ahjud,pliidid välja,asemele ostku päiksepaneelid :)
    02.05.2018 09:02
    Vara hõiskad. Uute majade ehitamiseks juba võeti vastu "liginullenergia" nõuded, mis muudab oma elamu ehitamise tavalisel eestlasel edaspidi kättesaamatuks luksuseks.
    Küll nad jõuavad ka ahjude ehitamise keeluni ja seejärel olemasolevate väljalõhkumise kohustuseni. Siis oled sunnitud hakkama projektikirjanikuks ja hakkad päikesepaneelidest saadud elektriga töötaval arvutil oma metsalapikesele, kust seni endale küttepuid varusid, eurotoetusi lunima.
02.05.2018 01:54
Muidugi puidu põletamine taastuvenergia sildi all kliima päästmisele kaasa ei aita. Kliimale on ükstapuha, kas puit põleb ahjus või mädaneb metsas - CO2 tekib ühepalju ja kliima halveneb ühte moodi. Kui aga silt külge panna, siis on juba tegemist äriga. Ärimehed on kadestamist väärt mehed ja neid on vaja püüda.
02.05.2018 09:08
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts majanduse olulistest teemadest: elektrituru avanemine, põlevkivi tootmise tulevik, hakkepuidu kasutamine elektri tootmiseks, metsanduse tulevik, samuti tööpuuduse ohjeldamine, ettevõtluse riiklik toetamine, välisinvesteeringud jne.
Salvestatud raadios hatetepe koolon arhiiv.err.ee/guid/29622
See teema siis?
02.05.2018 11:19
Metsade masspõletamine - tõeline holokaust meie metsadele ja metsaelanikele - taimedele ja loomadele. Metsalihunike ja röövkapitalismi ajastu 1991-2018 tagajärg - inimeste ja kogu rahva psüühika väärastumine/massiline psühhopatiseerumine - kõikide sõda ja konkurentsisuhted kõikide vastu, inimesed vaatavad, hindavad ja väärtustavad metsa ja üksikuid puid üksnes lihunike silmade läbi ja mõttemaaima järgi. Metsalihunike ajastu 1991-2018 tagajärgi iseloomustav üks indikaatornähtusi - laululindude arvukuse drastiline vähenemine Eesti metsades.
""Eesti metsadest kaob 60 000 linnupaari aastas."
Riina Martinson Maa Elu toimetaja
18. jaanuar 2017, 17:21 Järjest napimaks muutuva toiduvaliku tõttu on oluliselt ahanenud isegi meie põlise metsaliigi kassikaku arvukus. Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist ning tervelt 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus.
Eesti ornitoloogiaühingu hinnangul on intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule. Aastatel 1984–2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 60 000 linnupaari võrra aastas.
Pikaajaline haudelindude seire näitab isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese ja siisikese arvukuse vähenemist. Kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus.
Liike on mõjutanud otsene metsade raie ja selle kaudne mõju. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele ning saakobjektide vähenemise tõttu on tunduvalt kahanenud meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.
Ornitoloogiaühing toetab ühiskonnas alanud arutelu Eesti metsade tuleviku ja säästva metsanduse võimalikkuse üle ning peab vajalikuks loobuda metsaseaduse eelnõus välja pakutud majandamispiirangute leevendamisest. Kõige tähtsam on säilitada kaitsealade piiranguvööndites praegu kehtiv turbe- ja valikraiete kord ning koostöös teadlaste ja huvigruppidega välja töötada elustiku säilimist soosivad reeglid kaitsealade piiranguvööndite metsade majandamiseks.
Samuti soovitavad ornitoloogid kehtestada kevadsuvise raierahu riigi- ja erametsades lindude pesitsusperioodil 15. aprillist 15. juulini. Praegu kehtib see 15. juunini vaid riigimetsades ja vaid osal metsa- ja raietüüpidel.
Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul on metsade ja sealse linnustiku hea seisundi taastamine ja säilitamine väga oluline. „Tähtis on aru saada, et mets peab ka pika aja pärast olema elurikas ja inimeste jaoks alles, samas andma perekondadele ja riigile tulu. See on võimalik,” ütles ta."
02.05.2018 15:56
Pole midagi parata,inimesed vajavad sooja.Kindlasti on puidu põletamine keskonda säästvam, kui on kivisöö ja põlevkivi ja nafta põletamine.Kas neid põletatakse sooja saamiseks või elekri tootmiseks, reostavad nad keskonda puidust tunduvalt rohkem.
Hoopis ise küsimus on puidu massiline väljavedu Eestist. Eesti läbimõõt on 350 km ühest äärest teise ja meil ei ole siin mingi Siberi taiga et metsa ressurs on lõputu.
04.05.2018 11:17
Viga hakkab vist sellest, et mõistest "taastuvenergia" on tehtud jäik must-valge nähtus. On või ei ole. Tegelikkust on keerukam. Iga energiamuundamine mõjutab ümbritsevat keskkonda, kui tuumaenergia ja vulkaaniline soojus välja arvata on kõik energiaallikad ikkagi päikeseenergia. Erinevus on vaid selles, millal ja kui pika aja jooksul salvestatud. Taastuvenergia mõiste asemel tuleks kasutusele võtta loodusliku fooni tasakaalu muutmise määr. Siis reastuksid mitmed energialiigid hoopis teisiti.
Inimkond rikub looduse tasakaalu igal juhul, see sõltub pigem inimeste koguhulgast. See määr võiks olla väiksem isegi siis, kui energiat toota võimalikult mitmest allikast (päikesepaneelist tuumajaamani).
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega