Eesmärk loodetakse ellu viia tänu uuele õigusaktile, mis näeb ette parema ELi-ülese koordineerimise ning gaasivõrkude vaheliste ühenduste plaanid. Määruse poolt hääletas 601, vastu 27 ja erapooletuks jäi 23 saadikut, teatas europarlamendi pressiteenistus.

Euroopa gaasiettevõtted peavad kodutarbijatele tagama gaasitarne äärmusliku temperatuuri puhul seitsmel järjestikusel tippnõudlusega päeval, erandlikult kõrge gaasinõudluse puhul 30-päevase vahemiku jooksul või kui tegemist on gaasi infrastruktuuri tõrkega, siis tavaliste talviste tingimuste puhul 30-päevase ajavahemiku jooksul.

Liikmesriigid peavad lisaks tagama, et isegi juhul kui suurim gaasiinfrastruktuur lakkab toimimast, suudab ülejäänud võrgustik rahuldada päevase kogunõudluse „erandlikult kõrge“ gaasinõudlusega päeval (mida statistiliselt juhtub iga 20 aasta tagant).

Liikmesriigid peavad neid tarnestandardeid hakkama täitma 4 aasta jooksul. Piiriülesed võrkudevahelised ühendused peavad aga olema valmis 3 aastat pärast määruse jõustumist.

Reageerimine hädaolukorras

Kui ennetavatest meetmetest hoolimata on tegemist tõsisest häirest või erandlikult kõrgest nõudlusest tingitud hädaolukorraga, siis käivitab vastav liikmesriik riikliku hädaolukorra plaani.

Kolm põhilist kriisitaset on: "varajane hoiatamine", "häireolukord" ja "hädaolukord".

Hädaolukorra puhul peab olema tagatud piiriülese ligipääsu säilimine gaasihoidlatele ning piiriülene gaasitarne.

Euroopa Komisjon kuulutab vajadusel välja "Euroopa Liidu hädaolukorra" või regionaalse hädaolukorra kui seda on palunud vähemalt kaks riikliku hädaolukorra välja kuulutanud riiki.

Euroopa Liidu hädaolukorra puhul vastutab komisjon teabevahetuse eest, tagab liikmesriikide ja piirkondlike meetmete kooskõla ja koordineerib koostööd kolmandate riikidega.