“Ainult täielik teadlikkus Jalta leppe ajaloost ja selle tagajärgedest tugevdab ühendatud Euroopat, demokraatiat Kesk- ja Ida-Euroopas, Euroopa ja Venemaa suhteid ning innustab Venemaad andma hinnangut kogu oma ajaloole,” jätkab pöördumine, viidates veel Nõukogude satelliitriikide tekkele ja Balti riikide annekteerimisele sel perioodil.

Resolutsioonile toetuse hankimisel löövad aktiivselt kaasa nii sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilves kui ka Euroopa rahvaparteilaste sekka kuuluv Tunne Kelam. “Põhiline, et see peab käsitlema [Euroopa lõhenemise põlistanud - toim] Jaltat, ebaõiglust, mis sündis pärast Teise maailmasõja lõppu Euroopas, ja kommunistlikke kuritegusid,” loetles Ilves. Ilvese sõnul ootab resolutsioon parandusettepanekuid, kuid vastu tuleb see võtta kiirmenetlusel.

Kelami arvates vastaseid pole

“Minu mulje on, et siin mingit vastuseisu ei ole,” suhtus Kelam resolutsiooni läbiminekusse optimistlikult. “On neid, kes arvavad vanast harjumusest, et Venemaad ei tohiks liigselt ärritada, aga need ajad on ümber saamas, ja Ukraina valimised näitasid möödunud aasta lõpul väga selgelt, et Euroopa Parlamendi suuna muutjaks osutusid põhiliselt Poola ja Balti riikide esindajad.” Teksti algversiooni saatis ringlusse parlamendi väliskomisjoni esimees Elmar Brok, kes kuulub Euroopa Rahvapartei saadikurühma.

Eelmine katse tehti möödunud aasta sügisel

•• Juba mullu novembris ühines sada Euroopa Parlamendi saadikut kirjaga, mis osutas, et Vene võimude poolt Moskvas ettevalmistatavad 9. mai pidustused juhivad tähelepanu kõrvale ajaloo ebaõigluselt.

•• “Tõese ajaloo kontekstis tähistab Moskvas 9. maiks 2005 planeeritud kõrgetasemeline üritus mitte Teise maailmasõja lõppu, vaid pigem Nõukogude okupatsioonide ning totalitaarse kommunismi kuritegude heakskiitu,” teatas kiri, millele olid alla kirjutanud ka Tunne Kelam, Andres Tarand ja Toomas Savi.

•• Kirja autorid mälestavad kõiki Teise maailmasõja ohvreid, kuid osutavad ka Nõukogude Liidu panusele sõja puhkemisse. “Teine maailmasõda sai alguse pärast seda, kui totalitaarne Nõukogude Liit oli sõlminud natsliku Saksamaaga mitu lepingut,“ märkis kiri. “Totalitaarne Nõukogude Liit tegutses aktiivselt, aidates natslikul Saksamaal vallutada suurema osa vabast Euroopast, varustades Saksa armeed ja sõjatööstust kütuse, toidu ja muu strateegilise toorainega.”