Europoli direktor ütles, et Eesti ei pidanud Europoliga ühinemiseks tegema midagi erilist. Küll aga pidid standarditele vastama inimõiguste ja andmekaitse. Europol andis Eesti politseile kõrge hinnangu jälitusteabe kogumise ja analüüsi ning piisavate andmekaitse meetmete kohaldamise osas kohalikes õiguskaitseasutustes.

Storbecki hinnangul ei sõltunud koostööleppe sõlmimine Ameerika Ühendriikides aset leidnud terrorirünnakutest.

Europol kavatseb alla kirjutada koostöölepingu ka Venemaaga. "Kuid see on märksa pikem protsess, sest Venemaa ei ole veel Euroopa Liidu kandidaatriik. Samuti on oluline, et politseisüsteem ja juriidiline õigussüsteem riigis kattuksid," ütles Storbeck.

Täna allkirjastatud koostööleping võimaldab Eestil esimese Balti riigina teha selle organisatsiooniga koostööd enne euroliitu astumist.

Lepingu eesmärk on tugevdada koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja Eesti vahel võitluses rahvusvahelise kuritegevuse tõsiste vormidega, seda eriti strateegilise ja operatiivse info vahetamise kaudu.

Lisaks operatiivteabevahetusele tehakse koostööd ka muudes Europoli pädevusse kuuluvates küsimustes, näiteks kaasaaitamine erialateadmiste vahetamisele, uurimistoiminguid teostavate isikute nõustamine. Lepinguga reguleeritakse teabe esitamise ja selle turvalisusega seonduvat.

Eestipoolsete kohustuste täitmiseks määratakse Europoli riiklikuks kontaktpunktiks keskkriminaalpolitsei, kes vastutab informatsiooni edastamise ja vahendamise, abipalvete esitamise ja teabe õigsuse ning turvalisuse eest. Europoli peakorterisse Hollandisse Haagi saadetakse sideohvitser.

Eesti alustas Europoliga läbirääkimisi möödunud aasta kevadel Haagis, kuhu kutsuti kõik Euroopa Liidu kandidaatriigid. Sama aasta juunis külastas Eestit Europoli delegatsioon ning koostas Eesti kohta raporti, mille Europoli juhtkond tänavu veebruaris heaks kiitis.

Europol alustas täies ulatuses tööd 1. juulil 1999.