Wallströmi sõnul on liitujariikides siiski veel suuri keskkonnaprobleeme.

Kommunistliku süsteemi kokkuvarisedes 1980. aastate lõpul ja 90. alguses oli keskkonnasaastumine paljude Ida-Euroopa riikide jaoks tõsine probleem. Näiteks Poola, Tshehhi Vabariigi ja endise Saksa Demokraatliku Vabariigi piirialale jääv söekaevanduspiirkond oli maailma üks saastunuimaid alasid.

15 aastat hiljem peab Euroopa komisjon sama piirkonda kontinendi üheks silmapaistvaimaks edulooks. Varem tugevasti saastunud jõgedesse on naasnud lõhe ning happevihmadest närvutatud metsad kasvavad taas.

Komisjoni andmeil on keskmine õhusaaste liitujariikides vähenenud 60-80 protsendi, mürgiste metallide eritus poole ja orgaanilise reostuse sattumine vette koguni 80 protsendi võrra.

Ka praegu lahendamist nõudvaist probleemidest suurem osa on Wallströmi sõnul minevikutaak. Wallströmi hinnangul tuleb tööd teha eeskätt saastunud piirkondade puhastamiseks ning jäätmekäitluse arendamiseks. Oluline on ka tööstussaaste piiramine ning uute kaitsealade loomine.

Väga teretulnud on Wallströmi meelest asjaolu, et liitujariigid suurendavad Euroliidu liigiküllust. Kuna liitujariigid on vanadest Euroopa Liidu maadest tunduvalt hõredamalt asustatud, on neis säilinud mitmeid “Vanast Euroopast” ammu kadunud taime- ja loomaliike.