Evelyn Sepp kommentaariks Päevalehe artiklile: Kultuurikatel on olnud olulises alarahastuses algusest peale

SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liige Evelyn Sepa kommentaar Eesti Päevalehe loole "EAS võib Kultuurikatlale antud toetused tagasi nõuda".

Nagu tähelepanelikul lugemisel võib aimata on Eesti Päevalehe reedene lugu kummaline, piisavalt segane ning vähemalt esmapilgul ehmatavaid seoseid loov, millele soovime anda omapoolse ja tõese selgituse. 

On oluline kinnitada, et väited võltsimisest on täiesti alusetud ning lükkame need kategooriliselt ümber. Lükkame ümber ka valearvete esitamise ja muud kriminaalsed süüdistused, milline mulje võib lehte lugedes jääda.

Kinnitame, et tööd Kultuurikatlas on kulgenud aeglaselt kahel põhjusel - esmalt tehnilistel, mis on tulenenud probleemsetest projektidest ning suuremat sorti segadusest, kui neid 2011.aasta suvel üle hakkasin võtma ning vajadusest sisulisi vajadusi linna rahaliste võimalustega kokku viia. Teise ja kõige olulisema põhjusena saan välja tuua tõsiasja, et Kultuurikatla objekt on olnud olulises alarahastuses algusest peale. Seda kinnitab ka linna eelarvestrateegia lugemine ning 2010.aastal toimunud ehituse riigihanke lõpphinna võrdlemine, milleks oli ca 16 miljonit krooni pluss käibemaks. Selle välja selgitamine asjaomastele ei ole olnud lihtne.

Märkida tasub ka seda, et sisuliselt 2011.aasta suveks kui mina projekti üle võtsin, oli linnal kulutatud juba enam kui 2 miljonit eurot, kuid ehitus raamlepingu alusel ei olnud selleks ajaks veel alanudki. 

Seega teadmine alarahastusest on saatnud Sihtasutust juba ajast, mil alustasin projekti analüüsi ja selle kulu vähendamise lahenduste väljatöötamisega, mis on olnud kõigele vaatamata küllalt efektiivsed. Oleme jõudnud projektiga sinnamaani, kus selle maksumus peale kõikvõimalikke ettenägematuid probleeme, mis tavapäraselt objekti hinda pigem oluliselt tõstavad, on ehituse lõpphinnaks kujunemas 16 miljoni asemel hoopis u 14 miljonit eurot. Seda kõike olukorras, kus projekti osi või töid, mida pole pidanud ümber tegema või osi, mida täiendavad ekspertiisid ja sellest tulenev (ümberprojekteerimine, uued hanked) ei puudutaks, ei olegi.

Oleme pisut enam kui aasta jooksul, mil ehitusprotsess on olnud aktiivsem, teinud kümneid lisaekspertiise pea igale osale, mis selles hoones on, lisaks hankeid, et üldse projektiga edasi liikuda.

Kindlasti on huvitav teada, kas EAS-s on algatanud rikkumismenetluse, kas Sihtasutusele on mingeid süüdistusi esitatud, siis vastus on ei.

Tänaseni käib meie erinevate projektide erinevate aruannete menetlus, esitatakse täiendavaid küsimusi, saadetakse täiendavaid dokumente ja selgitusi. Tavaline töökorras toimuv protsess.
Antud protsessis on olnud kõige kahetsusväärsem ja inimlikult kurnavam aga see, et lisarahastuse leidmisega ei ole liigutud soovitud tempos.

Sihtasutus taotles seda ehituse aeglustumise vältimiseks ja tööde vajalikus tempos jätkamiseks juba möödunud aasta kahest lisaeelarvest, samuti 2014.aasta põhieelarvest.

Samuti ootas Sihtasutus kannatlikult linnapoolse seisukoha kiiremat kujunemist käesoleva aasta veebruaris-märtsis, kui Siseministeerium koos EAS-ga linnalt väga konkreetseid seisukohti küsis. Aprilli alguses teele läinud linnapea poolt allkirjastatud kiri neid ei sisaldanud ja sellest tuleneb ka EAS-i mõistetav närvilisuse tõus kuni sinnamaani, et linnalt jätkurahastuse otsuste mittesaamisel kutsutakse nö tagasi kõik toetusprojektide rahad, mida linnale on lubatud seniste projektide valguses kokku 2,7 miljonit eurot.

Seda oleme korduvalt seletanud EAS-le ning see on teada ka kõigile teistele asjaomastele.
Lisaks on oluline märkida, et möödunud aasta sügisel seadis Sihtasutuse nõukogu eelarvepiirangu juhatusele, millest tulenevalt ei ole sõlmitud olulisi lepinguid tööde jätkamiseks. Samaaegselt asuti ka analüüsima võimalust, mida tooks linnale kaasa tööde katkestamine Kultuurikatlas ja selle konserveerimine ning kas see osutuks odavamaks kui objekti lõpule ehitamine.

Jaanuaris nõukogu poolt läbi viidud erikontroll kinnitas varem juhatuse poolt esitatud infot ja põhjendusi, et linnal on igas mõttes – nii maine, sisulises kui rahalises mõttes – ainuõige liikuda edasi lisarahastuse leidmise ja objekti lõpuni ehitamisega. Tänaseks on ka selles osas jõutud lahenduseni, ning lisaeelarvega kinnitatakse puuduolevad finantsid ära.

Kokkuvõttes on sellise info tekitamine, selle levitamine ja sellest antud loos kajastunud seoste loomine äärmiselt kahetsusväärne ja kurb.

Ilmselgelt on see kahjustanud kogu Kultuurikatla projekti ja Sihtasutust ning sellega täna seotud inimeste mainet, kuid nagu alati - kindlasti on ka selle eest vastutavad inimesed kuskil olemas, kes oma pahatahtliku ja ebaprofessionaalse tegevusega on tekitanud palju ebaõiglust ja valet.