„Teod, milles arsti kahtlustatakse, puudutavad eelkõige meelehea eest töövõimetuslehtede ja püsiva töövõimetuse määramiseks vajalike dokumentide väljastamist,” ütles menetlust juhtiv Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask. Seega: arst võis mitme aasta jooksul teenida kopsakat lisaraha haiguslehtede vale väljastamise ja selle eest, et võimaldas inimestel riigilt töövõimetuspensioni välja petta.