Iga kommunikatsioonimeetodiga, mis on avalik, peavad inimesed käituma vastutustundlikult. Nad peavad mõistma, et nende poliitilised ideed, vastused on potentsiaalselt nähtavad miljonitele inimestele. See ei ole erinev kuskil avalikus kohas kõne pidamisest.
Osades riikides, kellega töötan, on sõnavabadus üsna tundlik teema ja ei ole ilmtingimata inimõigus. Mida olen üritanud oma töös teha, on veenduda, et inimesed saavad privaatsuse seadetest (privacy settings) aru, et nad saaksid aru, kuidas Facebook töötab. Kui kuskil kommenteerida, võivad seda näha kõik need miljard inimest, kes on Facebookis. See on väga oluline. 

Enamasti, olen täheldanud, on inimesed tegelikult vägagi teadlikud sellest, kuidas platvorm töötab ja et facebooki lehel olev on avalik ning info, mis sinna üles läheb, peab olema selline, et selle avalik olek ei tekita probleeme. Muidugi on olemas privaatsfäär sõprade ja valitud gruppide vahel, saab saata sõnumeid, filtreerida postitusi, seal on kasutajal vabadus valida sisu, mida jagatakse.

Kuidas tegeleb Facebook olukordadega mitte nii demokraatlikes riikides nagu seda on enamus Euroopat, kus on näiteks mingi poliitiline vähemus või vastujõud tegutsenud Facebookis, midagi korraldanud? Valitsused või muud organisatsioonid võiksid ju vabalt Facebookilt selle informatsiooni välja nõuda.

Esmalt aktivistidest, olen nendega üsna palju töötanud, neile tehnoloogiakoolitusi teinud (valitsuse poolsetele aktivistidele - A.T.). Mida alati tähele panin, oli väga väga kõrge tundlikkus nende endi riikide ja piirangute mõistmisel ja selles, mida nad välja ütlesid.

Selle kõrval on aga siiski väga jõuline võimalus poliitiliseks kommentaariks Facebookis, mida inimesed kasutavad ka offline versioonis, et sõnumeid edastada. Küsimus on info liikumises. 

Haridus on oluline osa, et inimesed mõistaksid turvalisust ja privaatsuse seadeid. Kuid kui aus olla, siis tavaliselt aktivistid ja kodanikuühiskonna liidrid, kellega kokku puutusin, ei vajanud õpetust minult kuidas olla internetis turvaliselt. Nad teadsid seda palju paremini, kui näiteks mõni ameeriklane, kes on USAs sündinud, kuidas kaitsta nende privaatsust ja identiteeti.

Teisest küljest – ametijõud. Meil on seadusandluse tiim, kes tegelevad nõuetega, mis meile esitatakse. Meie esmane eesmärk on oma kasutajad turvalisuses hoida.

Inimesed, kes tulevad Facebooki, nad on meie kasutajad, võibolla isegi kliendid, me peame nende huvide eest seisma. Meie esimene eesmärk on kasutajate turvalisus ja selle tagamine misiganes viisil, mitte teistpidi.

Kui Tuneesia valitsus häkkis oma inimeste Facebooki kontosid, siis meie reaktsioon ei olnud niivõrd Tuneesia valitsuse vastu, kuivõrd see oli kasutajate eest seismine. Need inimesed on Facebooki kasutajad, nad on sõlminud lepingu, me teeme kõik, mis saame, et neid kaitsta.

Niiet töötate Suure Venna tegutsemise vastu?

Me töötame oma kasutajate turvalisuse poolt. Paneme üsna palju energiat sellesse, et mõista, mis meie kasutajaid häirib ja kuidas me saaks neid turvalisemalt tundma panna. Seeläbi saame ka oma süsteeme läbipaistvamaks, sest on näha millal me näiteks mingi sisu maha võtame. Selgitame läbi praktika oma reegleid.

Kuu aega tagasi kirjutas Eesti Päevaleht Eestist pärit firmast Big Data Scoring, kes lõi Facebooki rakenduse, mis analüüsib inimeste maksevõimet Facebooki profiiliinfo põhjal. Tegemist on algoritmiga, mis võtab profiiliinfo jms ja arvutab välja tõenäosuse, et inimesel võivad pangalaenu tagasi maksmisega probleemid tulla. Tegemist pidi üsna täpse hinnanguga olema. Kasutaja peab end ise sisse logima ja rakendusele ligipääsuks nõusoleku andma pangatöötaja juuresolekul. Kuidas kommenteerite väljast tulnud firmade poolt Facebooki profiiliinformatsiooni ära kasutamist?

Selline tegutsemine on suure tõenäosusega meie kasutustingimuste ja privacy policy vastu.
Rakendused, mis meelitavad kasutajaid andma informatsiooni ja seejärel kasutavad mingit tehnoloogiat, on meie kasutustingimuste vastu ning peaks tõenäoliselt “üles andma”, et me saaksime need maha võtta. Ma ei tea täpselt, kuidas see maksuvõimekuse app töötab, aga selle võiks meile üle vaatamiseks saata.

On ka rakendusi, mis loovad kasutajale positiivse kogemuse, näiteks mängud. Sellisel juhul nagu eelpool kirjeldatud ja ka üldiselt on palju viise kasutada meie informatsiooni ja see oleks meie kasutustingimuste vastu. Üritame oma tiimi võimalikult töökindlana hoida, et sellised aplikatsioonid saaksid välja sõelutud.

On ka teistsuguseid rakendusi, millest kasutajad peaksid teadlikud olema – rakendused, mis petavad. Näiteks sellised, kus on võimalik näha, kes su profiili on käinud vaatamas – sa ei saa seda näha! Kui taolised asjad levima lähevad Facebookis, üritame me teha teadlikkust suurendavaid kampaaniaid. Samuti ei ole võimalik, et keegi kuskil saab meie kasutajate paroolid.

Seega, ma ei tea, kas maksuvõimekust hindav rakendus kukub nendesse kategooriatesse, aga inimesed peavad olema väga valvsad ja raporteerima meile kohe, kui leidub midagi kahtlast, või läheb üle piiri.

Näiteks meie reklaamitööriist (mis pakub inimestele reklaame vastavalt profiiliinfole ja otsinguajaloole - A.T.) on väga võimekas ja suudab suunata väga spetsiifilisi reklaame teatud inimestele, aga ilma reklaami ostjale infot andmata. Kõik, mida nemad teavad on see, et reklaam jõuab 1,5 miljoni inimeseni.

Elizabeth Linder töötab Facebooki Londoni kontoris, valitsus- ja poliitikaspetsialistina. Facebookis on Linder olnud neli aastat, millest 2,5 spetsialiseerunud valitsuste, politiiliste organisatsioonide ja poliitikute Facebooki kasutamisele. Hetkel on Linderil käsil projekt NATO-ga.