Fantastiline intervjuukuningas muutis põhjalikult reegleid

Eesti televisiooniajaloo üks suuremaid staare suri pärast pikka rasket haigust.

 Eilsest pole enam mingisugust võimalust, et ekraanile naaseks tuhandete inimeste lugupidamise ja poolehoiu pälvinud vanameister Urmas Ott. Ta suri eile 53-aastasena Tartu ülikooli kliinikumis.

Veel pühapäeval suutis Ott Tartusse Maarjamõisa haiglasse talle külla tulnud ETV kunagisele programmidirektorile Voldemar Lindströmile jätta mulje, et ta on paranemas. 2006. aastal leukeemiasse haigestunud Otile tehti luuüdi siirdamise operatsioon nädala eest ja Lindströmi sõnul kulges see edukalt. Kuid tõenäoliselt vedas Otti alt tema süda.

Urmas Ott oli Eesti ja ka Nõukogude Liidu üks populaarsemaid teleajakirjanikke, kelle vestlussaadetele on raske võrd­väärset leida. Paljud ehk isegi ei mäleta, et televisioonis alustas Ott oma kõrgelennulist karjääri saatesarja “Estraaditähestik” saatejuhina. Kuid nii Eestis kui ka üleliiduliselt sai Ott kuulsaks 1986. aastal saatega “Teletutvus”, mis järgnes samuti populaarsele “Estraaditähestikule”.

Filmirežissöör Nikita Mihhalkov, primadonnad Maia Plissetskaja ja Ljudmila Gurtšenko ning üle kümne korra malemaailmameistriks tulnud Anatoli Karpov olid vaid mõned säravad isiksused, kes Oti telekarjääri alguses tema juhitud saateisse sattusid. Kokku salvestati ETV-s, hiljem Venemaa Kesktelevisioonis üle saja intervjuu. Ott suutis vene keeles oma külalisi usutleda sama vabalt kui eesti keeles.

Muutis reegleid

Oti endised kolleegid ETV-st arvavad, et esmalt tegid Oti saated põnevaks ja ülimenukaks muidugi tema külalised. Kuid Ott oli see, kes muutis kardinaalselt Nõukogude ajal kehtinud intervjuureegleid. Ta küsis Arkadi Raikini, Alla Pugatšova, Raimonds Paulsi ja paljude teiste kogu N Liidus tuntud staaride käest väga taktitundeliselt küsimusi, mis puudutasid nende eraelu. Kui esimese küsimise peale Ott enda arvates küsimusele vastust ei saanud, esitas ta sama küsimuse veidi teises sõnastuses mõne aja pärast uuesti. Ott oli intervjueerijana väga järjekindel.

“Urmas oli äärmiselt põhjalik ja valmistus kõigeks pikalt. Ta ei läinud ühtegi saadet või intervjuud tegema ilma põhjaliku ettevalmistuseta,” meenutas Anne Veski. Laulja sõnul veetis Ott vajaduse korral pikki öid üleval, et saated saaks iga väiksema nüansini läbi mõeldud.

Oti sõbra ja kunagise kolleegi Raul Rebase sõnul oli Ott üks haritumaid Eesti ajakirjanikke, kes jääb läbi aegade ainsaks Eesti rahvusvaheliseks superstaariks. “Ta oli professionaal parimas mõttes. Need ütlused, väljendid, kõnekäänud ja isegi kohati tema äkiline stiil, mis oli tema formaat, olid valdavalt varem valmis tehtud ja kodus ette valmistatud. See ei olnud improvisatsioon,” rääkis Rebane eile rahvusringhäälingule.

Nõukogude korra vastu

Urmas Ott sündis 1955. aastal Otepääl. Tema esimene klassijuhataja Ilmi Puhm mäletab teda kui väga teadmishimulist ja püüdlikku poissi, kes armastas lugeda. “Urmas oli väga tore poiss, ta oli äärmiselt teadmishimuline. Sain aru, et ta oli Nõukogude korra vastu, sest oli kuulnud ja huvitatud sellest kaugemast maailmast.”

Juba noore koolipoisina ei kartnud Ott oma arvamust välja öelda. “Tulin klassi ja käskisin aabitsad lauale võtta, Urmas siis ütles: “Õpetaja, te ei saa veel lauanigi ja juba tahate tööd alustada.”

ETV-s enne Urmas Oti saadet “Estraaditähestikku” juhtinud Enn Eesmaa meenutas, et Otil oli esimestel aastatel ka teles tõsiseid probleeme oma siirate väljaütlemistega võimude aadressil. “Kuid ta õppis väga kiiresti ja omandas tollel perioodil ajakirjanikule üliolulise oskuse – rääkida ridade vahelt,” rääkis Eesmaa.

Eesmaa lõpetas 1980-ndate alguses “Estraaditähestiku” juhti­mise, kuid ETV soovis ülimenukat saatesarja jätkata. “Minu koormus oli meeletult kasvanud ja ma soovitasin saadet tegema Otti, ja ETV juhtidele ta sobis,” kirjeldas Eesmaa. Veidi varem oli Ott teleekraanile jõudnud diktorina.

Oti kolleegid telediktorid peavad teda paljuski oma suureks eeskujuks. “Minu jaoks ei olnud Urmas staar otseses mõttes, kuna koos töötades jagasime kõike. Elu, mälestused ja mulje on mõneti teistsugune, kuna nägin palju ka Urmase argipoolt. Seda, kuidas ta oli lihtsalt, pead pestes, riideid vahetades, tavainimesena,” rääkis Harri Kingo.

Otil oli palju häid sõpru, kuid oma eraelust rääkis ta ka headele sõpradele haruharva. Ajakirjanikega ei soovinud Ott peaaegu kunagi suhelda. Äraleierdatud, kuid tõele vastav legend on see, et kui Otile helistati ja sooviti intervjuud, siis ta keeldus sellest. Tavaliselt kuulis ajakirjandus Oti tegemistest tema hea sõbra Ada Lundveri vahendusel.

Kuigi Ott jääb Eesti inimeste südameisse peamiselt telelegendina, on ta ühes ammuse sõbra ja äripartneri Sirje Endrega kirjastuse SE & JS vahendusel välja andnud ka mitmeid bestselleriks kujunenud raamatuid. Paljud neist on Oti enda tehtud intervjuude trükiversioonid, kuid tema initsiatiivil on ilmunud raamatud Neeme Järvist, Erika Salumäest, Vardo Rumessenist, Karin Saarsenist ja Toivo Asmerist.

Uus saade oli juba paika pandud

•• Urmas Oti viimaseks töökohaks jäi venekeelne raadiokanal Raadio 4, kus ta iga laupäeva hommikul intervjueeris saates “Sündsuse piires” üht tuntud inimest. “Ott oli parimaid intervjueerijaid ja vestlussaate juhte, keda ma olen oma elus kohanud. Meile oli see suur au, et ta meie kanalis töötas,” lausus Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet.

•• Velmeti sõnul rääkis ta Otiga viimati nädal või kaks tagasi ning nad leppisid kokku, et Ott jätkab Raadio 4-s ka sügisel. “Urmase puhul olid asjad alati pikalt ette planeeritud, nii et meil oli isegi nimekiri värsketest saatekülalistest valmis.” Pärast suvepausi oleks esimene Oti vestlussaade pidanud eetrisse minema novembri esimesel laupäeval. Enne suvepuhkust jõudis viimane “Sündsuse piires” eetrisse 21. juunil.

•• Raadio 4-s jõudis Ott juhtida kokku 35 saadet. “Kuulajad võtsid ta vastu väga hästi. Kõige paremini oli seda näha kuulatavusgraafikust, sest tema saate ajal tõusis reiting alati,” ütles Velmet.  Holger Roonemaa

Urmas Ott

Raamatud

Elulooraamatud

••  Käbi Laretei, Neeme Järvi, Tunne Kelam, Erika Salumäe, Vardo Rumessen, Karin Saarsen jt

••  Urmas Ott. Playback

venekeelse väljaande esitlus New Yorgis 1995. a aprillis

••  Urmas Ott. Carte blanche: 33 valitud intervjuud TV-sarjast “Carte blanche”/ SE & JS meedia- ja kirjastuskompanii, 1995

•• Eeslava : [järg raamatule] “Teine Eesti”: Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991: intervjuud, dokumendid, kõned, artiklid / Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Ilmunud Tallinn: SE & JS, 1996 (Tampere: Tammer-paino Oy)

•• Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991 / Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre.

Ilmunud Tallinn: SE & JS, 1996 (Soome)

•• Maestro: intervjuud Neeme Järviga: Priit Kuusk ja Urmas Ott / [juhtivtoimetaja Maris Makko; toimetaja Priit Kuusk (repertuaar ja diskograafia)] Ilmunud Tallinn: SE & JS, 1997 (Tampere: Tammer-paino Oy)

•• Playback: valitud inter­vjuud TV-sarjast “Teletutvus” / Urmas Ott; [intervjuude tekstitoimetajad Maris Makko (juhtiv- toimetaja) ... jt] Ilmunud Tal­linn: SE & JS, 1994 (Tampere:

Tammer-paino Oy)

Lisainfo

•• 1996. a 8. juuni. Anti kätte ETV aastapreemiad. Populaarseim meessaatejuht Urmas Ott.

•• 1994. a 1. juuni. ETV aasta­preemiad Tele-Vollid: Urmas Ott (meessaatejuht).

•• 1993. a 27. juuni. Esimesed Tele-Vollid said Enn Eesmaa, Reet Oja ja Urmas Ott.

•• 1992. a jaanuar – Urmas Ott sai ETV aastapreemia ajakirjanikuna.

•• 1990. a 9.–10. juuni – “Öö-TV” (20.45–9.00). Saatejuhid Urmas Ott, Reet Oja, Mati Talvik, Reet Linna, Hagi Šein, Raul Rebane, Maire Aunaste ja Madis Salum; režissöörid Tiit Kimmel, Toivo Köster ja Riho Raie.

•• 1989. a 24. detsember – 31. detsember. “Öö-TV” programm. Organisaatorid Reet Oja, Toivo Köster; saatejuhid Reet Linna, Hagi Šein, Enn Eesmaa, Reet Oja, Urmas Ott ja Mati Talvik.

•• 1988. a 21. jaanuar. ETV aastapreemiad pälvisid Juhan Aare (looduskaitse) ja Urmas Ott (“Teletutvus“).

•• 1988. a valiti Urmas Ott üleliidulise Kesktelevisiooni populaarseimaks saatejuhiks.