Farmer kutsus piisonid baarileti taha


Farmer kutsus piisonid baarileti taha
Toomas Volmer

Kui piisonid baari kutsunud farmer Hillar Pulk oleks indiaanlane, võiks ta kanda nime Mees, Kes Lesib Koos Piisonitega.

Saloon on täis rasket suurloomade lõhna. Äkitselt liigub seina aset täitev kardin – piisonipull Eduard saabub külalisi uudistama, leiba nosima. Farmer sügab teda, taustaks lõke ja Mati Nuude laul.

Viis aastat tagasi ostis Eesti ainukese piisonifarmi omanik Hillar Pulk Tallinna loomaaiast neli looma. “Oli vaja pikalt õppida ja selgitada, enne kui käed lõime,” meenutab ta.

Võeti karja hulka

Farmeri sõprus sõralistega sai alguste 1987. aastal, mil Tallinna poiss saabus Virumaale, loomaarsti paber pihus. Mõnd aega loomi tohterdanuna mõistis ta, et ihkab sõralistest enam teada. Neid mitte üksnes ravida, vaid parimaid elutingimusi pakkuda. Algas piimakarja kasvatamine, koostöö teadlastega uurides, mis tingimustes tunnevad meie veised end kõige paremini. Järgnes šoti lihaveiste, Aberdeen angus’te soetamine, piisonid.

“Käisin piisonitega aedikus suhtlemas. Sügasin, lesisin nende kõrval, kõik selleks, et neid paremini mõista. Kui ühel päeval soovis noor pull minuga rammu katsuda, oli selge: mind on omaks võetud, karja hulka arvatud,” räägib farmer, uhke pilk silmis.

Et põllundus ei tooks üksnes kasu, vaid oleks ka atraktiivne ja hariv, tõi farmer väiksemad koduloomad õue, andis rahvale võimaluse neid katsuda. Baarilett, kus ühes otsas piison ja teises salooni külastaja, oli loogiline jätk.

“Loomadel on ju niimoodi huvitav, käivad inimesi vaatamas. Ja inimesi huvitab võimalus süüa ühes lauas koos maailma suurimate sõralistega,” seletab Pulk. Nii enda kui ka ametnike kahtluste hajutamiseks on ta pakkunud Piisonite salooni seminaripaigaks Brüsseli ja Eesti toidu- ja põllundusametnikele. Kõik on olnud veidi ehmatanud, kuid rahul.

“Arvamusi on erinevaid, aga pole öeldudki, et peab kõigile meeldima,” kostab farmer. Õues uitavad kesk mudalaama sead, kelle tervis ja liha kvaliteet on vabapidamisel etem kui laudas kasvanuil. Üle tee jookseb nutria, hakkab ämbrist kartulikoori nosima. Jänes pahandab, tonksab ämbri ümber.

Unistus Eedeni aiast

Farmer suunab pilgu läbi sügisvihma farmitagustele nõlvadele: “Siia tuleb Eedeni aed!” Ta loodab ühte aeda kokku elama panna sead, lambad, kitsed, jänesed, nutriad, pardid, haned. Anda inimestele võimaluse seal uudistada. “Olen loomade hinge-  elust aru saanud, et need oleksid kõige loomulikumad elutingimused,” selgitab mees.

Kui aga kõik on tehtud, mis siis? “Siis tahaksin filosoofiat lugeda ja selle üle mõelda,” kostab farmer Pulk, selja taga nohistamas piison Eduard.

Piisonifarm

Pulga pudulojused

•• Hillar Pulgal on 5 hobust, 7 nutriat, 13 ameerika piisonit, 17 siga, 37 kitse, 85 Aberdeen angus’e  lihaveist, 250 lammast, teist sama palju piimalehmi.

•• Kiirelt sigivate jäneste arv selgub peagi, kui need farmi ümbrusest kinni püütakse, kokku loetakse ja talvekorterisse pannakse. Lisainfo:  www.piisonifarm.ee

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare