Firmad otsivad ettekäändeid vallandamiseks
Eesti Päevalehe poole on pöördunud mitu inimest, kelle hinnangul on tööandja ta lahti lasknud olematutel põhjustel. Samuti on töövaidluskomisjonis üha sagenenud juhud, et vaidlustatakse tööl määratud karistus ja sellega seotud vallandamine.
Tallinna lähedal kodu tüüpi lastekodu teenust pakkuv organisatsioon reklaamib end hooliva ja sooja kohana. Sealne kauaaegne töötaja sai aga hundipassi pisivea tõttu.
„Olin seal töötanud viis aastat ja tööga hästi hakkama saanud. Ühtegi käskkirja ega hoiatust polnud mulle varem antud,” rääkis Marje (nimi muudetud – toim). „Kui hiljuti puhkuselt tagasi tööle läksin, ootas mind üllatus.” Kasuemana töötava naise perre oli tehtud kontrollkäik ja sahvrist leitud möödunud realiseerimispäevaga jahukott. Ehkki jahust keegi süüa polnud teinud, vormistati Marjele käskkiri „seoses ränga tervisekaitsevastase eksimusega”.
„Päev hiljem öeldi mulle, et rikkumise tõttu ei ole võimalik töölepingut jätkata, ja nõuti, et allkirjastaksin omal soovil lahkumise,” kirjeldas Marje. Juristid soovitasid töötajal käskkirja vaidlustada ja lahkumisavaldust mitte kirjutada. Seepeale hakkas tööandja ähvardama, et kirjutab veel käskkirju, ja ehmunud naine andis survele järele.
Väiksem kulu tööandjale
Samamoodi jäi ühes Tartu konsultatsioonifirmas tööst ilma Triin (samuti nimi muudetud – toim), kellele ülemus teatas 31. detsembri tööpäeva lõpus, et tahab 5. jaanuariks oma lauale tema lahkumisavaldust. Vastasel juhul ähvardati distsiplinaarkaristuse ja vallandamisega.
Triin läks asjaga töövaidluskomisjoni. Sealt öeldi, et lahkumisavaldust kirjutama ei saa keegi sundida. Uuel aastal tööle minnes ei olnud naine nõus ise töölt lahkuma, mispeale lasti käiku distsiplinaarkaristus.
„Öeldi, et ma ei oska konsultanditöö jaoks eesti keelt piisavalt hästi, ei ole täitnud tööandja käsklusi ega sisekorraeeskirju, aga eeskirju ei olnud meil olemaski!” selgitas Triin, kes vallandati päevapealt.
Triin läks asjaga kohtusse, kus distsiplinaarkaristus kuulutati ebaseaduslikuks ja hüvitiseks määrati ühe kuu palk. „Töölepinguistungil aga loeti leping lõpetatuks minu soovil. Kui ma ei oleks allkirja andnud, oleks mind koondatud – siis oleksin saanud kahe kuu hüvitise,” märkis ta.
Põhja tööinspektsiooni tööinspektori-juristi Meeli Miidla-Vanatalu hinnangul jälgivad tööandjad majandusraskuste ajal töötajaid pingsamalt, sest töötaja rikkumine annab võimaluse lõpetada tööleping väiksemate kuludega.
Nii pöörduvad inimesed distsiplinaarkaristuse tõttu ka juristi poole üha sagedamini. „Keskmiselt käib nädalas 120 inimest ja neist pooled vaidlustavad karistust. Varem oli selliseid avaldusi nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt vähem,” lausus Miidla-Vanatalu.
Tema sõnul kipuvad tööandjad enne karistuse määramist nõudma töötajailt omal soovil lahkumist, sest karistuse tühistamisel võib firma olla sunnitud inimese tööle ennistama või maksma kuni kuue kuu palga suuruse hüvitise.
Lahkumispõhjuse määrab avaldus
•• Kohtupraktikas on leitud, et kui töötaja on tööandja survel leppinud lahkumisega poolte kokkuleppel, kuid puudub tema kirjalik töölepingu lõpetamise taotlus, võib töölepingu lõpetamine olla tühine.
•• „Ei ole harvad juhtumid, kus tööandja sunnib töötajat andma allkirja töölepingu lõpetamisele, viidates poolte kokkuleppele, kuigi sisuliselt kokkulepe puudub,” ütles õigusbüroo Pearu jurist Raiko Paas.
•• „Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel peab toimuma kindlaid protseduurireegleid arvestades. Poolte kokkulepe tuleb kirjalikult saavutada enne töölepingu lõpetamise vormistamist,” selgitas Paas.
•• Tema sõnul on ka distsiplinaarkaristuste üle vaidlemisel paremas seisus pigem töötaja, sest küsitavates olukordades tõlgendatakse kahtlus tavaliselt töötaja kasuks. „Kui karistus on määratud umbmäärastel põhjustel ja seadust on ilmselgelt rikutud, siis tuleb ka kohtust võit ja hüvitis,” julgustas jurist inimesi oma õiguste eest välja astuma.
•• Käskkirja ja karistust on töötajail võimalik kohtus vaidlustada kuu aega, arvates käskkirjast teadasaamise päevast.
