FOTOD | Angela Merkel Eesti Päevalehele: Nord Stream 2 on äriprojekt ja Euroopal pole vaja Venemaaga läbi rääkida

Saksamaa kantsler tunnustas Eestit, et Euroopa lahkhelide taustal ollakse ikka valmis põgenikke aitama.

Hommikul ei varjanud Saksamaa pealinna sinist taevast ja säravat päikest pilvekübegi. Suvi on Berliinis päral koos suure hulga turistidega, kes uudistavad üle maailma tuntud klaaskupliga Bundestagi hoonet ja selle vastas kõrguvat Saksamaa valitsusjuhi ehk kantsleri kantselei moodsa betoonarhitektuuriga maja.

Paljud panid juba varem tähele Angela Merkeli kantselei ees lahti rullitud pikki punaseid vaipu, mis ennustasid tähtsa külalise saabumiseks mõeldud tervitustseremooniat. Kui paljud suure sinimustvalge lipu ära tundsid, pole kindel, kuid tasapisi jäi hoone ette tõmmatud punase köie juurde huviga seisma üha rohkem inimesi.

Natuke enne keskpäeva võttis Bundeswehri auvahtkond orkestri mürtsumise saatel oma kohad sisse. Kuna Eesti peaminister Jüri Ratas pidi saabuma täpselt keskpäeval, askeldasid ajakirjanikud ja fotograafid veel kaamerate ja statiividega, kui ühtäkki tuli Merkel kiirel sammul peauksest välja ja marssis ihuüksi auvahtkonna ette.

Ta käis juhtiva ohvitseri saatel kahte-kolme sõdurit isiklikult sünnipäeva puhul õnnitlemas ja seejärel marssis sama kiiresti majja tagasi, et ilmuda sealt viie minuti pärast juba Eesti peaministrit tervitama. Kuna Ratase jaoks oli see esimene kahepoolne kohtumine Saksamaa kolleegiga, oli ette nähtud täisaustusavaldustega tervitustseremoonia.

Palju pealtvaatajaid

Selleks ajaks, kui Ratas saabus ja tseremoonia algas, oli kantsleri hoone väravavõrede taha kogunenud suur summ pealtvaatajaid, kes seisid seal kohati päris tihedalt.

Kuid lõppkokkuvõttes polnud tegemist tseremooniakohtumisega, vaid puhtalt töise visiidiga. Kuna Eesti võtab juulist üle EL-i eesistuja kohustused, läks lõuna vormis arutelu põhiaur ikkagi küsimustele, mis tuleb järgmise kuue kuu jooksul Euroopa tasandil lahendada.

EL-i valulisematest teemadest saab Eesti endale lahendamiseks rändekriisi küsimuse, eelkõige probleemide puntra, mis seostub EL-is põgenike ümberpaigutamisega. Kuigi pea kaks aastat tagasi said paika liikmesriikide vabatahtlikud abipanused põgenikekriisi all enim kanatanud EL-i riikidele nagu Kreeka ja Itaalia, pole tülid kadunud. Viimati alustas Euroopa Komisjon Ungari, Poola ja Tšehhi kohta nende tegevusetuse tõttu põgenike aitamisel lausa rikkumismenetlust.

Saksamaa kui kõige rohkem põgenikke vastu võtnud riik on varem olnud pigem seisukohal, et solidaarsusest pole pääsu ja EL-i riigid peaksid vähemalt mingil määral koormat jagama. Kuid nüüd paistavad nad leebema hoiaku võtvat.

„Ma ei saa mingeid imesid lubada,” vastas kantsler Merkel pärast Ratasega kohtumist küsimusele, kas EL suudab Eesti eesistumise ajal mingeid lahendusi leida. See tähendab, et ta paistab osa riikide vastutöötamist aktsepteerinud olevat. Mis puudutab Euroopa Komisjoni alustatud rikkumismenetlust, siis sellega käitub Brüssel Merkeli sõnul „oma pädevuse piires”. Kuid ta ei jätnud kohe märkimata, et erinevalt Ungarist, Poolast ja Tšehhist on Eesti tänu rändekriisi põgenikekoorma jaotamise kandmisele tema juures heas kirjas. „Tahan tunnustada Eestit, kes võtab vastu pagulasi ja aitab neid,” ütles ta Eesti Päevalehele.

„Tahan tunnustada Eestit, kes võtab vastu pagulasi ja aitab neid.”

Kuna Merkel ütles seda Saksamaa telekanalite ja ajakirjanike ees, tuli esile aspekt, et tervet Ida-Euroopat ei saa selles küsimuses ühte patta panna, mida vahel ikka juhtub. Enamikule sakslastele on EL-i põgenikekoorma jagamise vajadus oluline küsimus, nii et Eesti teenis Saksamaa avalikkuse ees oma plusspunktid.

Merkel kiitis digipoliitikat

Merkel kiitis Eesti digipoliitikat ja eesistumiseks valmistumist ülivõrretes, ent leidus ometi üks punkt, kus Eesti ja Saksmaa asju erinevalt näevad.

Eesti Päevalehe ajakirjanikule anti võimalus esitada kohtumisejärgsel pressikonverentsil esimene küsimus ja ajakirjanik päris Merkelilt, mida ta arvab Euroopa Komisjoni välja käidud soovist saada Läänemerre ehitada kavandatava Nord Stream 2 torujuhtme jaoks Venemaaga läbirääkimisteks liikmesriikidelt spetsiaalne mandaat.

Kõnealust mandaati võiks käsitleda kui liikmesriikide otsust anda Nord Stream 2 küsimus Euroopa Liidu pädevusse, kus torujuhtme ehitamisse suhtutakse väga erinevalt. On teada, et idapoolsed riigid, nende seas Eesti, on mures torujuhtme mõju pärast Ukrainale ja Ida-Euroopale regionaalselt ja ka gaasitarne allikate mitmekesisuse tagamise mõttes.

Kuid selles asjas on Saksamaa visioon hoopis teistsugune, nagu Merkel vastates esile tõi.

„Nord Stream 2 puhul on juriidilisi küsimusi, mida peab lahendama. Aga ma pean seda äriprojektiks ega arva, et seal oleks mingit mandaati vaja,” lausus Merkel konkreetselt, mis ei jäta palju lootust, et Euroopa Komisjoni soov täitub. Ja kui Saksamaa seda ei soovi, on raske toru ehitamist takistada.

Jüri Ratase sõnul langetab Eesti valitsus Euroopa Komisjoni mandaadi soovi kohta otsuse tuleval nädalal.

Autori reisikulud kattis Eesti Päevaleht, Berliinis viibimist toetas Riigikantselei.

Merkel tunnistas üleatlandiliste suhete pragusid

Eesti Päevaleht küsis kantsler Angela Merkelilt ka üleatlandiliste suhete seisu kohta ja kuidas neid tugevdada saaks.

Merkel väljendas veendumust, et julgeolekupoliitikas pole USA ja Euroopa liitlaste vahel miskit lahti. „Alles äsja oli NATO tippkohtumine. Nii USA kui ka Kanada teavad, et Euroopa liitlastele on 5. artikkel tähtis. Seda võetakse tõsiselt. Kõige tähtsam on see, et jääme usaldusväärseks ja viime oma otsused ellu,” viitas ta muu hulgas Walesi ja Varssavi tippkohtumistel langetatud meie regiooni julgeolekut puudutavatele olulistele otsustele.

Kuid kantsler lisas siiski, et muudes küsimustes on USA ja Euroopa vahel pragusid. „Siiski on küsitavusi, näiteks Pariisi kliimalepe. Meid Euroopas ei saa peatada sellega edasi töötamast, sama puudutab ka vabakaubandusleppeid,” vihjas Merkel USA presidendi skeptilisele suhtumisele vabakaubanduslepetesse.

Ratas: rääkisime ka kaitsepoliitikast

Peaminister Jüri Ratas ütles, et Angela Merkeliga kohtumine oli konkreetne, avatud ja toetav. „Kindlasti ei loetud paberilt teksti ette, vaid mõlemal pool oli soov lauda tuua nii keerulised kui ka positiivsed teemad. Ja soov on jõuda eesistumise ajal kokkuleppele lähemale näiteks rände, migratsiooniküsimusega,” märkis Ratas.

Peaminister toonitas, et kõne all polnud pelgalt EL-i küsimused. „Samuti oli laual NATO temaatika. Eesti jaoks on 2% oluline ja ka Saksamaa liigub selle poole.”

Merkeliga oli juttu ka Euroopa Liidu kaitsekoostöö arendamisest, kus on õhus palju küsimusi. Ratase sõnul hakkab see puudutama siiski kaitsekoostöö neid vorme, kus me ei hakka NATO-t dubleerima. „Välispiiride kaitset, koostööd Aafrika suunal, tihendatud kaitsekoostööd tuleb veel sisustada. Küsimus on, kes tahaks rohkem kaitsesse panustada. Neid on palju. See aga ei saa hakata dubleerima NATO-t,” ütles Ratas.