Ehkki Ainolaga võtsid täpselt sama retke ette kompanjonid Rain Kont ja Rauno Pikkor, olid nad sunnitud kõigest neli meremiili enne tagasi Tallinna jõudmist saatepaati ümber kolima ning sõidu katkestama. „Rohuneeme tipus tuli äiksepilv peale ja vihm tappis tuule täielikult. Mina ja Raimo ronisime kaatrisse, aga Martti hulpis umbes pool tundi vees ja ootas, kunas tuul tagasi tuleb,“ muljetas Rain Kont hiljem.

Muus osas sujus kell seitse hommikul alanud retk Kondi sõnul ideaalilähedaselt. „Sõit Tallinnast Helsingisse võttis kaks tundi ja 38 minutit, tagasi tulek läks kuni tuule vaibumiseni isegi kiiremini,“ rääkis ta. Kokku ligi 180 kilomeetrit pikal retkel ulatus lohesurfimeeste tippkiirus 20 sõlme ehk umbes 37 kilomeetrini tunnis. See tähendab, et kiiremini liiguti isegi mitmest reisilaevast.

Kont lausus, et Helsingisse ja tagasi lohesurfamine „midagi väga keerulist ei olegi“. „Tehniliselt see raske ei ole, aga mängu tulevad visadus ja tahtejõud,“ ütles ta. Enda proovile panemise kõrval oli kolme mehe eesmärgiks tõsta ka lohesurfimainet, mis Kondi sõnul seostub viimasel ajal liiga tihti ujujate kimbutamisega.