FOTOD: Möödub 56 aastat II maailmasõja lõpust
8. maid loetakse II maailmasõda lõpetavaks päevaks. Saksamaa eesotsas kindral Alfred Jodliga, kes oli Saksa vägede ülemjuhataja ning mõned päevad enne seda surnud Adolf Hitleri asemik, kirjutas 7. mail alla aktile, mille kohaselt Saksamaa kapituleerus liitlasvägedele tingimusteta, kuid rahu hakkas kehtima südaööst. Allakirjutamine toimus Reimsis, Prantsusmaal.
Lisaks Jodlile kirjutasid dokumendile alla ka Saksamaa mereväe ülem Hans Georg von Friedeburg ning major Wilhelm Oxenius.
Teine, tseremoniaalne kapituleerumine toimus 9. mail Berliinis, kus marssal Wilhelm Keitel kirjutas aktile alla Nõukogude peakorteris Berliinis. NLiit oli nõudnud, et tseremoniaalne kapituleerumine toimiks venelaste poolt okupeeritud Berliinis. Seepärast tähistas Nõukogude Liit võidupüha just 9. mail.
Siiski ei olnud võitlus veel läbi. Kui Euroopas oli sõda lõppenud, siis USA ning Saksamaa liitlase Jaapani vaheline võitlus veel käis. Selle sõja lõpu algus oli 6. augustil 1945, kui USA lasi oma esimese aatompommi Hiroshima linnale. 8. augustil otsustasid ka NLiidu väed Jaapanile sõja kuulutada ning vallutasid Mandþuuria.
9. augustil lasid ameeriklased Jaapanile veel teisegi aatompommi, seekord Nagasaki linna pihta. 14. augustil nõustus Jaapan tingimusteta alla andma ning 2. septembril allkirjastati sellekohane leping. Seda päeva tähistatakse USAs kui V-J (victory over Japan – võit Jaapani üle) Day.
Kokku hukkus II maailmasõjas üle 52 miljoni inimese. Enim kaotas Nõukogude Liit – 20,6 miljonit inimest ehk üle 10% rahvastikust. Suurima osa rahvastikust kaotas Poola – 17,2 protsenti ehk üle kuue miljoni inimese. Enamik neist olid holocausti ohvrid.
Saksamaal hukkus sõnas 6,9 miljonit inimest, kellest 3,6 miljonit olid tsiviilisikud. Rahvastikust moodustas see 9,5 protsenti.
Tähtsamad II maailmasõja daatumid:
1939
15.-16. mai – Saksamaa vallutas Tðehhoslovakkia
23. august – Saksamaa ning NLiit sõlmisid Molotov-Ribbentropi pakti, mis jagas Euroopa nende riikide mõjusfäärideks.
1. september – Saksamaa vallutas Poola.
7. september – NLiit ründas Poolat.
27. september – Varssav andis Saksamaale alla.
29. september – Saksamaa ning NLiit jagasid Poola omavahel.
30. november – NLiit ründas Soomet.
14. detsember – NLiit visati Rahvaste Liidust välja.
1940
12. märts – Soome ja NLiit sõlmisid rahulepingu.
14. juuni – Sakslased vallutasid Pariisi.
18. juuni – Hitler ja Mussolini kohtusid Münchenis; NLiit alustas okupatsiooni Baltimaades.
23. juuni – Leedu, Läti ja Eesti annekteeriti NLiidu koosseisu.
29.-30. detsember – Sakslaste laiaulatuslik õhurünnak Londonile.
1941
14. juuni – USA külmutas Saksamaa ning Itaalia varad Ameerikas.
22. juuni – Saksamaa ründas NLiitu – algab Barbarossa plaani täideviimine.
1. august – USA teatas naftaembargost kõigi agressor-riikide ehk Saksa liitlaste vastu.
20. august – Sakslased jõudsid Leningradi alla
1. september – Saksamaa andis juutidele käsu kanda kollast Taaveti tähte.
3. september – Esimene gaasikambrikatsetus Auschwitzis.
7. detsember – Jaapan pommitas USA mereväebaasi Pearl Harboris.
8. detsember – USA ja Ühendkuningriik kuulutasid sõja Jaapanile
11. detsember – Saksamaa kuulutas sõna USA-le.
19. detsember – Hitler sai Saksamaa kõikide vägede ülemjuhatajaks.
1942
Juuni – Algas juutide massimõrvamine Auschwitzi gaasikambrites.
12. august – Stalin ja Churchill kohtusid Moskvas.
17. august – Algas ameeriklaste esimene õhurünnak Euroopas.
13. september – Algas Stalingradi lahing.
1943
14.-24. juuni – Casablanca konverents, kust võtsid osa Churchill ja Roosevelt.
9.-10. juuli – Liitlased maabusid Sitsiilias.
19. juuli – Liitlased pommitasid Roomat.
22. juuli – Ameeriklased võtsid enda valdusse Palermo, Sitsiilia halduskeskuse.
1944
27. jaanuar – lõppes 900 päeva kestnud Leningradi blokaad.
26. september – NLiit võttis sakslastelt vahepeal vallutatud Eesti.
29. oktoober – NLiit võttis sakslastelt Riia.
1945
17. jaanuar – NLiit “vabastas” Varssavi.
26. jaanuar – NLiit võttis sakslastelt Auschwitzi.
12. aprill – Liitlased vabastasid Buchenwaldi. Suri USA president Franklin Delano Roosevelt, Harry S. Trumanist sai uus president.
21. aprill – NLiit jõudis Berliini.
28. aprill – Itaalia partisanid tabasid Mussolini ning tõmbasid ta oksa.
arvatavalt 30. aprill – Adolf Hitler tegi arvatavalt enesetapu.
7. mai – Saksamaa kirjutas alla tingimusteta kapituleerumisele.
8. mai – Rahu hakkas kehtima. Võidupüha
1. juuni – USA, Briti ja Prantsuse väed jõudsid Berliini.
6. august – Ameeriklased lasevad Hiroshima linnale Jaapanis esimese tuumapommi.
8. august – NLiit kuulutas sõna Jaapanile.
9. august – Nagasaki, teine Jaapani linn sai tuumapommi.
14. august – Jaapan nõustus tingimusteta kapituleeruma.
2. september – kirjutati alla USA-Jaapani rahuleping. Võidupüha.
24. oktoober – sündis ametlikult ÜRO.
20. november – Algas Nürnbergi protsess.
Sten A. Hankewitz
