Füüsik: gaasiplahvatusele ei pea järgnema tulekahju
Eesti Gaasi inspektor välistab selle võimaluse, kuna tema sõnul ei tekkinud pärast plahvatust majas tulekahju, mis olevat gaasiõnnetustele omane.
Füüsik Eero Uustalu ütles Päevaleht Online’ile, et gaasiplahvatusele ei pea automaatselt järgnema tulekahju.
„Kui gaas momentaanselt ära põleb, siis tekib süsihappegaas ja põlemine ei jätku. Naftapuurtorne kustutatakse näiteks plahvatusega,“ lisas ta.
„Kui ruum on gaasisegu täis ja kogu gaas ühekorraga ära põleb, siis sobiva koostise korral kasutatakse ära ruumis olev hapnik. Pärast seda tekib hetkeks keskkond, mis põlemist ei soodusta ja kui temperatuur lühiajalise plahvatuse kestel väga kõrgeks ei lähe, siis ega ta midagi eriti ei süüta ka,“ rääkis Uustalu.
Gaasiplahvatuseks piisab Uustalu sõnul väga väikesest süütest, milleks võib olla näiteks lambilüliti vajutamisest tekkiv säde.
„Kui sobib gaasikeskond on olemas, siis pole palju enam süüteks vaja. Kopli intsidendis ei pruukinud tegemist olla vaid majamidamisgaasiga. Ka aurustunud tarbekeemia (lahustiaurud, bensiiniaurud jne) võivad plahvatava segu anda,“ nentis ta.
Tänaöise plahvatuse pilte vaadates tundub Uustalule, et plahvatusjõud ei saanud olla väga suur.
„Pigem on plahvatus löönud seina ülemise serva tasakaaluasendist välja ja see on lahmakana ümber kukkunud. Telliste põhiosa tundub olevat majast 2-5 meetri kaugusel ja kui sellisel kõrgusel asuv tellissein ümber lükata, siis umbes sinna nad peaksidki kukkuma," lisas ta.
Seda kinnitab Uustalu hinnangul ka mõne pealtnägija ütlus, et “nagu oleks raske lumi alla kukkunud". "Sein maha vähemalt 1,5 sekundit peale plahvatust ja mitte üheaegselt, ja vahest plahvatuse enda heli pealtnägija tähele ei pannudki," lisas ta.
Uustalu rõhutas, et praegu on veel liiga vara õnnetuse põhjustest rääkida ning olemasolevate fotode alusel mingi hinnangut anda ei saa, kuid samas pole mõistlik välistada gaasiplahvatuse toimumist.
