Geid ja lesbid asusid Tallinnas maailma avardama
Mitmendat korda festival toimub? Kellele on festival suunatud? Kas pigem geidele?
Oma Maailma Avardamise Festival (OMA Festival) toimub esimest korda. Festival on suunatud inimestele, kes soovivad, et Eesti oleks hooliv riik, kus väärtustatakse kõiki inimesi. Lesbi, gei, bi-, trans- ja heteroinimesed elavad igapäevaselt üksteisele kõrval ning meid kõiki ühendab rohkem, kui meile esmapilgul tundub. Festivali sõnum on lihtne: inimene on inimene. Festivali eesmärk ongi luua soe ja hooliv keskkond, kus kõik inimesed saaksid kokku tulla ja sõbralikult tuttavaks saada. Programmis on mitmeid üritus, mis aitavad lisateadmisi saada ja mõista - nt filmiprogramm kinos Artis, kunstinäitus "Perekond" MÄRZ projektiruumis.
Kui festivali kavas on kirjas, et esineb geikoor, siis tundub see mulle veidi imelik. Miks tehakse eraldi geikoore? Kas tavalised koorid ei võta geisid vastu? Kui mingi laulukoor end heterokooriks nimetaks, kas te võtaksite seda diskrimineerimisena? Milles seisneb geikoori eripära, kas lauldakse geiteemalisi laule?
Miks inimesed grupeeruvad? Ikka selleks, et neid ühendab miski, mis tekitab soovi ühiselt kokku tulla ja midagi ära teha. Soomes on otsustanud teatud hulk geimehi oma koori teha ning nad on koos suutnud muljetavaldava tasemega koori luua. Üldiselt on ju geid ja lesbid igapäevaselt nn tavalistes koorides, rahvatantsurühmades, töökollektiivides, koolides ja igal pool mujal, aga kui vahel soovib teatud hulk isekeskis midagi ette võtta - seegi ju on vaid tervitatav, sest inimesed on aktiivsed ja ettevõtlikud. Geikoor laulab igasuguseid laule, nende repertuaar sisaldab nii huumorit kui romantikat, aga ka folgisugemetega muusikat, kuid on üldjoontes energiline ja särav. Kel rohkem huvi, siis kontsert toimub juba reede õhtul kell 20 Mustpeade Majas.
Kuidas on omavahel seotud restoranifestival ja geifestival? Vaatasin, et restoranide festival on OMA festivali kavas sees?
Restoranide Festival ja OMA Festival toimuvad mõlemad Rotermanni kvartalis ja me hea meelega toetame üksteist - nemad pakuvad ka meie külalistele kõhutäidet, meie kontserdil mängib hea muusika, millest ka nende festivali külastajad osa saavad. Niimoodi saamegi inimesed omavahel kokku tuua, mis on ka festivalikorraldajate soov - luua keskkond, kus on hea koos olla.
Kas paraad tuleb?
Paraadi ei tule, sest soovime pakkuda inimestele võimalust rahulikus õhkkonnas ja meeldiva muusika saatel kohtuda ning aega veeta. Usume, et vabaõhukontsert sobib selleks täna paremini, sest inimesed julgevad kontserdile parema meelega tulla kui paraadile.
OMA Festivali lõpetab vabaõhukontsert Rotermanni kvartalis, kus Eesti ja välisartistid salliva ning kaasava ühiskonna toetuseks üles astuvad. Kontsert on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, lisaks pakume ka võimalust lähemalt uurida, millega tegelevad seksuaalvähemuste, seksuaaltervise- ja kodanikuühiskonnaorganisatsioonid, kes on esindatud kontserdialal asuvates infotelkides.
Kontsert toimub laupäeval, 11. juunil kell 15-18. Rotermanni kvartalis on samal ajal ka mitmeid teisi üritusi, näiteks juba eelnevalt mainitud Restoranide Festival, mistõttu saab seal veeta mõnusa suvise pärastlõuna.
Võiksid kirjeldada, mis filme näha saab ja mille järgi need on valitud?
OMA Festivali filmiprogrammi näidatakse kinos Artis ja see kestab reedeni. Sinna on valitud võimalikult mitmekülgseid filme. Midagi vana, midagi uut, mängufilme ja dokfilme ja suurepärane kogu lühifilme, mille seas ka üks animatsioon.
Filme valides pidasime oluliseks, et linastuks filmid, mida Eestis varem nähtud ei ole. Programmis leidsid oma koha uhiuued dokumentaalfilmid "homo@lv" ja "Kaks maailma, kaks Pride'i, üks Euroopa?", mis käsitlevad Läti ja Leedu Pride'ide vastuolulist temaatikat. Samuti mitu värsket mängufilmi "Tuba Roomas" ja "Tomboy", mis ka Cannes'i filmifestivalil laineid lõid.
Ära tasub märkida ka legendaarse filmirežissööri Rosa von Praunheimi liigutav dokumentaalfilm "Poisid müügiks". Filmiprogrammi lõpetab vaatemänguline muusikaline fantaasialugu "Kui terve maailma kuuluks mulle", mis peaks igale vaatajale meeleolukaks nädalavahetuseks vungi sisse andma.
Mida kujutab endast reedene ühislugemine Vabaduse Platsil? Mida tehakse ja mis teema on?
Reedene ühislugemine Vabaduse väljakul toimub Kunstihoone näituse "Sõnastamata lood" raames. Tunni aja jooksul loetakse veidi mugandatud kujul korduvalt ette USA queer-kunstniku Zoe Leonardi 1992. aastal kirjutatud teksti „Ma tahan presidenti...”. Tekst on jõustav avaldus, mis osutab sotsiaalsetele gruppidele, kes on seksuaalse orientatsiooni, soo, klassikuuluvuse, rahvuse või nahavärvi tõttu poliitikasfäärist välja jäänud. Meenutades mõnevõrra Martin Luther Kingi legendaarset kõnet „Mul on üks unistus”, avaldab tekst lootust, et kord saabub õiglasem ühiskond, kus eri vähemusrühmadel on ligipääs demokraatlikule representatsioonile. Tekstid jagatakse kohapeal ja kõik on ühislugemisele väga oodatud.
Kes hakkavad laupäeval Rotermanni kontserdil esinema?
Laupäevasel kontserdil esinevad Ithaka Maria, Jana Kask, Sofia Rubina, Ansambel Laine, Erkki Otsman, Astrobeat, noortebändid Shirubi Ikazuchi ja Social Asylum, tantsugrupp Twisted Dance Company ja välisartistidena Tatiana Poolast ning meeskoor Out'n'Loud Soomest. Lisaks kuvatakse suurele ekraanile seksuaalvähemuste lood Eesti näitlejate esituses, et veel kord rõhutada - inimene on inimene.
Kuidas peaks lapsele seletama seda, mida tähendab gei? Ütleme, et tuleb keegi lapsega kontserdile, vikerkaarelipud lehvivad, lapsele kindlasti meeldib ja ta küsib, mis lipp see on ja mis on gei?
Vikerkaarelipp tähistab sallivat ja hoolivat ühiskonda, kus inimeste eripära võib olla sama kirev nagu vikerkaar, kuid mis moodustab siiski ühe terviku. Lapsele ma seletaksin gei või lesbi tähendust nii, et see on inimene, kes armastab endaga samast soost inimest. Kui tegemist on heteropaari lapsega, siis saab tuua paralleeli - nii nagu emme armastab issit, armastavad need kaks meest või naist teineteist.
