Kahekümne kuuendat juunit võib seni veel nimetu devoniaegne kalafossiil tähistada oma teise sünnipäevana. Kui ta mitte kivistunud poleks. Kindlasti läheb see päev aga Eesti paleoihtüoloogia ajalukku, sest Narva karjäärist leiti kivistunud kala, millesarnast pole Eestis kunagi varem kohatud. Tegemist on täiesti uue liigiga, võib-olla isegi perekonnaga.

TTÜ geoloogia instituudi teadlased veel veksleid välja ei anna, kuid on kangesti õhevil, kui kogunevad laudadele välja pandud kalakivistisi uurima ja tutvustama. „Siin on me viimase kalalkäigu tulemus,” osutab suuri kive täis lauale peavarahoidja Ursula Toom. Teadur Tarmo Kiipli selgitab, et tegelikult mindi seitsmekesi Narva karjääri erinevate kivimikihtide paiknemist uurima. Juhuslikult leitud kivististega kivitükk suunas edasi uute ja uute kalaleidudeni. Kui senini olid Eestist pärinevad leiud pigem kalade skeletiosad, siis nüüd laiutavad laual paarikümnesentimeetrine kolju ja 30-sentimeetrine soomuskate. „Meie leitud kala teeb Eesti piires haruldaseks just tema terviklikkus,” on Toom õnnelik.

Loe edasi, mis seos on miljonite aastate vanusel kalal me hõimlaste vadjalastega? Miks võib see uus senitundmatu kalaliik just vadjalaste nime saada?