Vaata lisapilte digilehest

Kahekümne kuuendat juunit võib seni veel nimetu devoniaegne kalafossiil tähistada oma teise sünnipäevana. Kui ta mitte kivistunud poleks. Kindlasti läheb see päev aga Eesti paleoihtüoloogia ajalukku, sest Narva karjäärist leiti kivistunud kala, millesarnast pole Eestis kunagi varem kohatud. Tegemist on täiesti uue liigiga, võib-olla isegi perekonnaga.

TTÜ geoloogia instituudi teadlased veel veksleid välja ei anna, kuid on kangesti õhevil, kui kogunevad laudadele välja pandud kalakivistisi uurima ja tutvustama. „Siin on me viimase kalalkäigu tulemus,” osutab suuri kive täis lauale peavarahoidja Ursula Toom. Teadur Tarmo Kiipli selgitab, et tegelikult mindi seitsmekesi Narva karjääri erinevate kivimikihtide paiknemist uurima. Juhuslikult leitud kivististega kivitükk suunas edasi uute ja uute kalaleidudeni. Kui senini olid Eestist pärinevad leiud pigem kalade skeletiosad, siis nüüd laiutavad laual paarikümnesentimeetrine kolju ja 30-sentimeetrine soomuskate. „Meie leitud kala teeb Eesti piires haruldaseks just tema terviklikkus,” on Toom õnnelik.

Eesti paleoihtüoloogia grand old lady Elga Mark-Kurik tõmbab käed laiali kui enesega rahulolev kalastaja: „No eks see kala ikka ligi meetri pikkune oli, kivistisel on väga hästi näha soomused ja nende märgatavad erinevused.” Kuriku juttu devoni ajastust võib kuulata päevade kaupa, kuuskümmend aastat teadustööd on tugeva pagasi andnud.

Vadjalaste mälestuseks

„Kuna kala leiti Vadja kihistust, millel hõimurahva nimi, siis kaalun, äkki anda ka kalale endale samuti vadjalaste nimi,” räägib Kurik. Ta lisab muiates, et tegelikult lamab laual inimese kauge sugulane. Arenesid ju devoni kaladest välja latimeeriad, tänapäevalgi ujuvad maailmameres lihasuimsed kalad. Ning mis kõige tähtsam – kaladest arenesid ka loomad, meie kauged esivanemad. „Tundub, et inimestele meeldib rohkem teooria kaladest põlvnemisest kui karvastest ahvidest esivanematest,” naerab kalapildiga särki kandev kalateadlane.

Et teada saada leiu tegelik unikaalsus, algab nüüd kivistise kirjeldamine, lisaks kontakteerumine teiste devoni kalade uurijatega, et saada võrdlusmaterjali. Alles rahvusvahelistes teadusajakirjas ilmunud artikli järel saame kinnitust, kui haruldane on me ees laual lebav kivihunnik.


Devoni ajastu, kalade ajastu

Devoni ajastu oli Maal 416–359 miljonit aastat tagasi. See oli maakera ajaloos üks palavamaid. Devonit tuntakse aga eelkõige kalade ajastuna, kuigi kalad on pärit varasematest ajastutest.

„Täna leiame peamiselt tolle ajastu domineerivad liike, sest väiksemad ja nõrgemad söödi lihtsalt ära,” seletab paleoihtüoloog Kurik, kelle jaoks pole kahtlust, et Narva karjäärist leiti suur röövkala. Lapikust kujust pole aga vaja end heidutada lasta, see on tekkinud kivimikihtide ja miljonite aastate survel.

Kui enamik devoni ajastu kivistisi on ligipääsetavad vaid Lõuna-Eestis, siis unikaalne leiukoht Põhja-Eestis on just Narva karjääris, põlevkivi kaevandamise tallermaal. Geoloogiainstituudi teadurid on väga tänulikud Eesti Energia kaevanduste juhtkonnale, kes lubas nad Narva karjääri uurima ning aitas seeläbi kaasa meie devoni ajastu elu rikastamisele.


Kivistise teeb oluliseks tema terviklikkus, hästi on näha nii soomustega keha kui ka pea. Senini on Eestis leitud pigem kalatükikesi, mitte aga tervikuid.