Ghanas lõksu jäänud neiu pääseb
Kolme nädala eest kirjutas Eesti Päevaleht 27-aastase eestlase Ethel Köögi kurvast juhtumist. 2009. aastal tungiti talle Aafrika läänerannikul Ghanas kallale ja rööviti seljakott koos passiga. Pärast seda on Köök püüdnud leida võimalusi Ghanas uus pass saada või Eestisse tagasi pöörduda. Seni tulutult: silma ülerõhk teeb tal lendamise ohtlikuks ja maad mööda passita tagasi tulla ei saa, sest teised Aafrika riigid ei taha selleta viisat anda. Kohapeal passi aga välja ei anta – Eesti ametkondade väitel ei ole see võimalik, sest selleks oleks vaja võtta Köögi sõrmejäljed. Luhtunud on ka kavatsus naasta Eestisse meritsi. Nii ongi Köök elanud Aafrikas illegaalina.
Viimased nädalad on toonud Köögile ühe rõõmsa uudise teise järel. Viimane neist tuli telefoni teel möödunud nädala lõpus. Välisministeeriumi konsulaarametnik andis neiule teada, et Ghanasse lähetatakse juba järgmise nädala keskel Eesti ametnik, kes võtab Köögilt sõrmejäljed ja passitaotluse. Siis kulub juba vähem kui kuu aega, kuni Köök illegaali staatusest pääseb ja saab võimaluse Eestisse tagasi pöörduda. „Igaks juhuks arvestan kuu ajaga pluss natukene postitamise aega ka. Väljastatakse siis Saksa saatkonnas – nad on juba vastava kokkuleppe saavutanud,” sõnas Köök.
Uus lootus: Poola laev
Teine hea uudis tuli nädal varem. Viie tunni bussisõidu kaugusel Accrast, kus Köök praegu elab, asub Takoradi linn. Seal elava slovakist tuttava käest sai Köök teada, et teatud aja tagant käib Takoradis Poola kaubalaev, mis veab sealt välja biomassi. Uuesti peaks laev saabuma juulis. „Ma saan laevategelaste kontaktid juulis, kui see siia jõuab,” rääkis Köök. Millal see täpselt juhtub, ei ole teada, kuid biomassi müüv ettevõte on lubanud laeva saabudes sellest kindlasti teada anda. „Siis saab hakata laeva kapteniga otse suhtlema,” lisas ta.
Kui Köök oma kojujõudmisele pühendatud Facebooki lehel uut lootust jagas, helistas üks eestlane ka välisministeeriumi ja palus neiut tema pingutustes aidata. Hiljem saabuski Köögile kõne Eesti konsulaarametnikult, kes kinnitas, et ministeeriumis on asja hiljuti arutatud, ja lubas aidata tal koju pääseda. Lepiti kokku, et Köök püüab esialgu ise laevale saada. Kui see ei õnnestu, edastab ta kontaktandmed ministeeriumile ja ametnikud püüavad teda laevale aidata.
Köök on lootusrikas, sest tundub olevat võimalik laevaga Poola jõuda. „Eriti nüüd, kui välisministeerium lubas aidata mind sellele laevale korraldada,” sõnas ta. Juulis Euroopasse tagasi pöörduvale laevale Köök veel siiski ei lähe, sest kõigepealt haarab ta kinni võimalusest endale pass saada. Samuti soovib ta enne Eestisse tagasipöördumist mõned veebiprojektid lõpetada ja raha kõrvale panna – laev sõidab Euroopasse kolm nädalat ning kajuti ja söögi eest on vaja tasuda. Samuti peab Köök vajalikuks otsida Eestisse või mujale Euroopasse töö- ja elukoht. Tagasi Ghanasse ta praeguse seisuga pärast passi saamist minna ei kavatse: seal elada on väsitav ja ka logistiliselt oleks sinna naasmine keeruline.
Augustis uue passi saamine teeb tagasipöördumise oluliselt lihtsamaks, sest vajaduse korral saab ta tulla Euroopasse koos mõne reisiseltskonnaga ka maad mööda. Samuti on passiomanikul võimalik sõita laevaga, mis teeb vahepeatusi riikides, kuhu reisimiseks oleks vaja viisat.
Ministeerium on erimissiooni lähetamist kaalunud juba pikalt. Seni ei peetud seda olemasoleva info põhjal põhjendatuks. Ministeerium kinnitas varem, et missioon läheks maksma mitu tuhat eurot, ja väitis, et siiani pole kõiki tagasipöördumisvõimalusi veel läbi proovitud.
„Konsulaarkutsega ametnike lähetamine konsulaarteenuste osutamiseks nii Eesti kodanikele kui ka Eestisse sõita soovivatele teiste riikide kodanikele toimub alati kaalutletult, arvestades sealjuures ka riigi võimalustega,” märkis ministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind.
Tuleval nädalal Ghanasse sõitval diplomaadil seisavad peale Köögi näpujälgede ja passitaotluse vastuvõtmise ees ka kohtumised Ghana välisministeeriumis, et tihendada kahepoolseid suhteid, ning kokkusaamised EL-i liikmesriikide esindustes.
Ametnikke lähetatakse harva
Eesti Päevaleht palus välisministeeriumilt infot, kui tihti, kuhu ja mis põhjusel konsulaarametnikke lähetatakse. Vastustest ilmneb, et seda tehakse üsna harva, ainult erandkorras.
2010. aasta lõpus saadeti konsulaarmissioon Austraaliasse ja Brasiiliasse. Mõlemas riigis võeti vastu üle saja Eesti passi taotluse.
Tänavu jaanuaris ja veebruaris saatis välisministeerium Egiptuses tekkinud pingelise olukorra tõttu konsulaarametnikud kuurortidesse Hurghadasse ja Sharm el Sheikhi. Lähetuse eesmärk oli nõustada ja abistada sinna puhkama sõitnud Eesti turiste.
Viimastest kuudest saab nimetada vaid konsulaarametniku lähetamist Liibanoni, kus rööviti Eesti kodanikud.
Kuna Eesti Minski, Kiievi, Pihkva, Peterburi ja Moskva välisesindustes on selle aasta esimesel viiel kuul antud välja kuni poole võrra rohkem viisasid kui eelmise aasta samal ajavahemikul, on sinna otsustatud lähetada konsulaarkutsega diplomaate nii ajutiseks kui ka pikaajalisse lähetusse.
Viimaste aastate statistika näitab, et Eesti välisesindused ja ministeeriumi konsulaarosakond pakuvad järjest rohkem konsulaarteenuseid.
Tänavu esimese viie kuuga on osutatud 27 protsenti rohkem konsulaarteenuseid kui 2010. aasta samal ajal.
