Gripivaktsiini ostuks on ravimifirmad välja valitud
„Otsus on langetatud, kuid ühe tootja puhul ootame, kuni täpsustatakse juriidilist probleemi, teise puhul on leping allkirjastamiseks valmis,” ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin Nurm.
Eesti Päevalehe andmetel on tegemist ravimifirmadega GlaxoSmithKline (GSK) ja Baxter.
Nurme sõnul on mõlemad firmad lubanud, et detsembri teisel nädalal on vaktsiin Eestis. „Tõsi, vaktsiini ei tooda sisse korraga, vaid osade kaupa ning seda kuni veebruarini. Siin on arvestatud ka meie perearstide võimekusega inimesi vaktsineerida. Peamine on, et inimestel on kindlus vaktsiini olemasolu suhtes,” selgitas Nurm.
Ühe firma pakkumine on kallim, kuna ta ei tarniks vaktsiini ise, teise puhul on tarne vaktsiini hinna sees. Täpseid summasid lepingute konfidentsiaalsuse viidates osapooled ei avalikusta.
GSK Eesti arendusjuht Gennadi Nikolajev selgitas, et pandeemia tingimustes on vaktsiini transportimine teistsugune. „Ei transpordi tootja, vaid riik ise. Näiteks kui piirid pannakse kinni, võib erafirma transpordil tekkida takistusi,” selgitas Nikolajev.
Ülla-Karin Nurm viitas samas, et Eestis pole veel epideemiat välja kuulutatud ja riigipiire ei kavatseta sulgeda.
Kuna riigipiiride sulgemist ei ole ette näha, pole ka WHO soovitanud inimestel oma reisiplaane katki jätta.
Eile riigikaitsekomsjonis pandeemilisest gripist rääkimas käinud Tartu ülikooli dotsent Matti Maimets nentis, et reservidest eraldatud 20 miljoni krooniga saab osta vaid umbes 150 000 doosi vaktsiini. „Praegu on kaks 150 000 doosi pakkumist. Viimase ajani oli tegelikult vaktsiini hulk piiratud, sest tootjate tootmisvõimsused ei jõudnud tellimustele järele,” tõdes Maimets.
„Sotsiaalministeeriumi vastav komisjon, arvestades kokku riskirühmad ja vajadused, leidis aga, et 150 000 doosist ei piisa,” lisas Ülla-Karin Nurm.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur on siiani öelnud, et Eesti ostab kuni 200 000 vaktsiinidoosi, kuid samal ajal püüab ministeerium raha juurde leida, et vajaduse korral dooside arvu suurendada.
Nakkushaiguste professor Matti Maimets rõhutas, et kõik tänapäevased vaktsiinid on ohutud ja nende kasutamist tuleb toetada. „Vaktsiinid on vaieldamatult kõige efektiivsem meetod. Võimalusi on kaks – terve populatsiooni vaktsineerimine, mis hoiab ära epideemia või riskigruppide vaktsineerimine, mis hoiab ära maksimumhaigestumist,” viitas Maimets.
Ka Nikolajev rõhutas, et vaktsiinid on ohutud. „Kui nad seda poleks, ei saaks nad ka registreerimisluba,” lisas ta.
19. novembri seisuga on maailmas manustatud 80 miljonit doosi vaktsiini, neist Soomes üle miljoni ja Rootsis umbes 2 miljonit.
*** Kommenteerides seda, miks Eestil on läinud nii kaua aega vaktsiini muretsemiseks, ütles Nikolajev, et GSK pakkus riigile juba 2007. aastal kindlustuslepingut gripipandeemia korral. „Kindlustusleping garanteerib selle, et pandeemia puhkedes ning vastava vaktsiini välja töötades on lepingu sõlminud riik vaktsiini tarnimisel esmajärjekorras,” selgitas Nikolajev. Tema sõnul läinuks see riigile maksma olenevalt broneeritud kogusest mõni miljon krooni ning tasuda oleks seda saanud viie aasta jooksul.
Meie lähinaabrid – Soome ja Rootsi – olid vastava lepingu sõlminud ning vaktsiin neile ka tarniti. Läti ja Leedu on Eestiga sarnases olukorras, neis riikides pole vaktsiini ega eellepinguid.
1. detsembril Euroopa Liidu tervishoiuministrite kokkusaamisel otsustatakse, kas lubada seagripi vaktsiin n-ö jaemüüki või mitte. Kui tervishoiuministrid lubavad, siis võib iga soovija lasta ennast omal kulul vaktsineerida. Kui mitte, siis vaktsineeritakse ainult riigi kulul ja ainult riskirühmi. Samal ajal pole tootjad seni väljendanud huvi vaktsiini jaeturule tuua.
