Eelmisel nädalal kinnitati terviseinspektsiooni sõnul laboratoorselt 52 grippi haigestumise juhtu, sealhulgas A-grippi jäi 37 ja B-grippi 15 inimest.

Grippi haigestumine püsib kõrgel tasemel seetõttu, et parasjagu on ringlemas kaks gripiviirust.

Domineerib jätkuvalt ohtliku gripina teatud A-gripi alatüüp H3 ning liikvel on ka B-gripi viirus. Kuigi B-gripi alatüüp on tunduvalt väiksema leviku potentsiaaliga ega kutsu üldjuhul esile epideemiat, siis kahe alatüübi viiruste üheaegse tsirkuleerimise tõttu haigestunute arv ei vähene. Hooaja algusest on kinnitatud kokku 207 A-gripi ja 42 B-gripi juhtu

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine kasvab. Eelmisel nädalal pöördus arstide poole 7819 haigestunut, neist 45 protsenti olid lapsed. Nädal varem otsis arstidelt abi 7451 haigestunut.

100 000 elaniku kohta registreeriti Eestis eelmisel nädalal keskmiselt 583 ülemiste hingamisteede viirunakkust. Keskmisest oluliselt kõrgem oli haigestumine Lääne- ja Tartumaal.

Eelmisel nädalal esines erinevate respiratoorsete viiruste seas 50 protsendil juhtudest gripi viirust.

Grippi haigestumise intensiivsus Euroopa riikides üldiselt vähenes, kuid see on jätkuvalt kõrge Soomes ja Horvaatias.

Lähiriikidest oli haigestumuse intensiivsus Leedus keskmine ja Lätis madal. Põhja-Venemaa hindab grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks, ülejäänud Venemaa regioonid madalaks.