Ühtepidi võiks maalida endiselt ilusa pildi. Selle aasta üheksa kuuga on kodakondsuseta ehk nn halli passi omanike arv vähenenud enam kui kolme ja poole tuhande võrra. Oktoobri keskel oli rahvastikuregistri andmeil 105 647 halli passiga isikut. Mullu vähenes see arv üle 6000 võrra.

Kuid lihtsalt vähenemise märkimisest pole küll. Tuleb küsida: mis sai neist inimestest edasi? Eelmiste aastate vähenemine on olnud tingitud enamjaolt sellest, et halli passi omanikud tegid läbi vajalikud protseduurid ja valisid Eesti kodakondsuse. Sel aastal enam mitte – olukord on lausa ehmatav.

Ehmatav statistika

Septembri lõpuks oli vaid 1506 endist halli passi omanikku saanud Eesti kodanikuks. Vahe mittekodanike arvu vähenemise ja uute Eesti kodanike arvuga on 2000 inimest. Tasub veel märkida, et endistest määratlemata kodakondsusega Eesti kodanikuks hakkajatest olid 619 alla 15-aastased lapsed, kellel on seaduse järgi õigus saada Eesti pass vaid vanemate taotluse alusel. Halli passi täiskasvanud omanikest on seega saanud Eesti kodakondsuse alla tuhande inimese!

Usaldusväärsete allikate hinnangul on sel aastal Eestis võetud Venemaa kodakondsus vähemalt 600 korral. See arv võib olla suuremgi, kuid Vene saatkond pole täpset hulka avaldanud. Seega on seni pisut alla 100 000 isiku suurune Eestis alaliselt elav Vene kodanike hulk hakanud kõvasti kasvama.

Kaitseministeerium avalikustas pisut enam kui nädala eest augustis korraldatud, kuid tankide muretsemise soovi varju jäänud põhjaliku avaliku arvamuse uuringu tulemused. Selles uuriti vahetult Gruusia konflikti järel muu hulgas sedagi, kas Eesti elanikud arvavad, et Venemaa võiks oma kodanike kaitsmise sildi all Eestit rünnata. Mäletatavasti kasutas Moskva just sellist argumenti, et okupeerida Gruusia territoorium Lõuna-Osseetias ja Abhaasias. Üle poole kõigist Eesti elanikest pidas seda tõenäoliseks, eestlastest arvas nii tervelt 67% vastanutest. Samamoodi suurenes märgatavalt üldine konfliktiohu tajumine – sellist kartuse taset pole Eesti elanikud väljendanud kunagi sääraste uuringute ajaloos.

Nüüd tuleb kaks ja kaks kokku panna ning küsida, millisesse olukorda triivib Eesti, kui Vene kodakondsusega inimeste hulga kasv peaks olema alles algusjärgus. Kodakondsuseta inimeste arvel on võimalik suurendada Eestis elavate Vene kodanike arvu kahekordseks. Aga just nõnda toimis idanaaber Gruusiaga – kõigepealt jagati separatistlikes regioonides kampaania korras välja Vene passid ja siis kasutati oma kodanike kaitset konflikti põhjendamiseks.

Mart Nutt: infot on vaja

•• Riigikogu liige ja üks paremaid kodakondsuspoliitika tundjaid Mart Nutt (IRL) nõustus, et venekeelse elanikkonna informeeritust tuleks parandada. „Eestikeelseid kanaleid vaadatakse minimaalselt. Samamoodi ei vaadata pea üldse siinseid venekeelseid kanaleid,” tõdes Nutt. Kuid siiski ei uskunud ta, et näiteks suur investeerimine venekeelsesse kanalisse oleks kuigi tulemuslik. Küsimuse peale, kuidas siis parandada selle elanikkonna grupi informeeritust, ei olnud tal lihtsat vastust varnast võtta. „Kui keegi oskaks sellele vastust anda, oleks see juba ammu tehtud,” tõdes ta.

•• Riigikogulase hinnangul aga ei pruugi halli passi omanike otsus valida Eesti kodakondsus ära hoida Gruusia-sarnast sündmust Eestis. „Venemaa ei kasutaks Eesti puhul mitte oma kodanike kaitse argumenti, vaid „kaasmaalaste” kaitse oma,” arvas Nutt.

Sotsioloog: riigi selgitustöö on liiga nõrk

•• Tallinna ülikooli lektor sotsioloog Tõnis Saarts rõhutas, et kuna uuring korraldati augustis vahetult pärast Gruusia sõda, tuleb inimeste hinnangute puhul arvestada sündmuste vahetut fooni. „Inimesed võisid just see-tõttu tõmmata paralleeli, et Eesti võiks olla „teine Gruusia”. Kui teha sama uuring aasta pärast, oleks ohuhinnang väiksem,” arvas ta.

•• Saarts nõustus, et just Venemaa-poolne Gruusia konflikti sisenemise ajend ja nende sündmuste õppetunnid võivad olla tõukeks, miks valitsus on asunud otsima võimalusi integratsioonipoliitika tõhustamiseks. „Aga kahtlemata tuleb arvestada, et eriti Euroopa Liidu tõttu pole Eesti kodakondsus enam nii atraktiivne kui enne,” rõhutas ta ka teist tegurit.

•• Saartsi hinnangul on naturalisatsiooni ehk Eesti kodakondsuse valimise vähenemise taga paljuski siiski riigi vilets teavitustöö. „Kui mittekodanikest vanemad ei tea, et nende lastel on õigus saada Eesti kodakondsust, siis on teavitamine nõrk olnud,” sõnas ta.

••„Samal ajal on väga tähtis, et Venemaa kodanike hulk Eestis ei suureneks. Eestis on juba niigi paljud inimesed võtnud Venemaa kodakondsuse. Näiteks Lätis ei lastud sel juhtuda ja seal on suhtena rahvastikku kaks korda vähem Vene kodanikke,” võrdles ta Eestit lõunanaabriga.