Haapsalu promenaad saab viimast lihvi
Haapsalu tähistas laupäeval kuurordi loomise 185. aastapäeva, pidupäeva südameks sai linna kütkestavaim ja kuurordi tekkimisel olulisim paik – peagi remondi järel valmiv rannapromenaad.
Kuurordi loomise aastapäeva puhul etendus Haapsalu kirjaniku Aidi Valliku kirjutatud ja Aivo Paljasmaa lavastatud fantaasiamäng „Jäljed promenaadil”, mis võttis kokku Eesti ühe kuulsama ja vanema kuurordi kujunemisloo.
Kui etendus rääkis tsaari- ja esimese Eesti Vabariigi ajast ning kuurordi tekkest, siis praegu näevad Haapsalus elavad inimesed kuulsa promenaadi ja kuursaali taassündi.
Promenaadi renoveerimise projekteerimine ja remondi ettevalmistus algas 2008. aastal – sellest ajast on töö õnnestumise eest hea seisvad inimesed trotsinud raskusi, mis pole veel nüüdki lõppenud.
2009. aasta jaanuari viimasel päeval kirjutas Lääne Elu sellest, kui napilt linnavalitsus promenaadi remondiks laenu sai. Ehitus oli promenaadil (ja ka kultuurikeskuses, milleks linn samuti laenu küsis) juba alanud ning maa ja kallas üles songitud. Kui raha poleks saadud, pidanuksid ehitajad promenaadilt lahkuma ning neist oleks maha jäänud põrgulik segadus.
Haapsalul läks siiski hästi ja linnavalitsus sõlmis SEB-ga laenulepingu 32,45 miljoni krooni peale. Tollal linnavolikogu opositsioonis olnud praegune linnapea Urmas Sukles ütles, et Haapsalu linna päästis häbist SEB panga kohaliku juhi Nils Koigi veenmisoskus. „Kõik analüüsid näitasid, et Haapsalule ei saa laenu anda: linn ei jõua tagasi maksta,” ütles Sukles.
Möödunud aasta veebruari keskel paigaldasid ehitajad kaldarinnatise proovilõigu ja märtsi viimastel päevadel oli paigas ligi 130 meetrit raudbetooni. Kalender võis ju kevadet näidata, kuid meri oli veel jääs ja ilm karge.
Sama aasta oktoobri alguses tuli ärevaks tegev sõnum kuursaali kohta: see on halvas seisus, kohati lausa avariiohtlik. Takistamaks seenkahjustuse levikut kogu majale, tuli vana põrand eemaldada ja hävitada. Maja-alust pinda aga oli vaja puhastada ja desinfitseerida. Halvas seisus oli ka kuursaali plekk-katus, fassaadil oli värv pleekinud ja laiguti maha koorunud ning paljud puitdetailid olid seetõttu mädanenud või hoopis ära kukkunud. Linnavalitsus sai kuursaali remondi lülitada promenaadi renoveerimise kavva, see võimaldas veidi hiljem juba tööga peale hakata.
Tänavu 12. jaanuaril põles promenaadil poolsada uut valgustit ja Linda tänava otsa, merre hakati peagi rammima allikapaviljoni vundamendiposte.
Aprilli alguseks jõudis rahva kõrva teade, millist hinda tuleb maksta promenaadi ja kuursaali remondi eest. Linna rahandusjuht Martin Schwindt ütles, et lähima paari-kolme aasta jooksul linn enam laenu võtta ei saa, või kui, siis ehk kuni miljon krooni – põhjuseks suur laenukoormus.
Promenaadi ja kuursaali rekonstrueerimiseks võetud kuni 7,9 miljoni kroonine laen tähendas, et laenukoormus oli lubatu piiril. Laenust 2,7 miljonit krooni läks kuursaali remondiks, miljoni lootis linn saada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, nii et kuursaali remont läheb kokku maksma 3,7 miljonit krooni. Ülejäänud osa laenust läks kaldapromenaadi rekonstrueerimise omaosaluseks.
Mai teises pooles tuli aga ootamatu tagasilöök: promenaadile vette ehitatava allikapaviljoni raudbetoonist alus ja tugisambad olid mõne päevaga kaldu vajunud, mis tähendas, et allikapaviljon 19. juuniks, kuurordi sünnipäevaks ei valmi. Töö käib senini.
Promenaadi renoveerimine jätkub. Võimalik, et töö tellija ja tegijate vahel tekib veel vaidlusi, tuleb välja vigu või räägitakse üksteisest mööda. See käib suurte projektidega kaasas, kuigi arhitekt pole neid sinna sisse kirjutanud. Kindel on, et Haapsalu promenaadil on kiirustamise jälgi, mis vajavad silumist. Siis on kahtlemata kõige ilusam Eesti rannapromenaad, millel on kuurordi hiilgeaegade hõngu ja peent joont, valmis.
