Haapsalu tülitseb mülka tekitajaga

Viigi süvendaja jättis Haapsalus töö pooleli, kui nägi, et see läheb kalliks Veesilm jääb ülestuhnituks vähemalt nii kaua, kuni saabub kohtuotsus

Munitsipaalettevõte Haapsalu Veevärk kaebas kohtusse Haapsalu kesklinnas äpardunult veesilma süvendanud AS-i Keskkonnaehitus, süüdistades viimast alusetus rikastumises

Haapsalu kesklinnas on 15-hektarine merest eraldunud lahesopp – Väike viik. Viimased poolteist aastat on suvitajate ja promeneerijate meelispaik olnud linna häbiplekk. Kaldal turritab vanametall, veekogu ise oma põhjast kokku lükatud mudasaartega meenutab mahajäetud ehitusplatsi.

“Sellisel kujul on viik hästi õnnetu,” ütles Läänemaa maakonnaarhitekt Tõnis Padu. “Kui Tallinnaga võrrelda, siis see on sama, kui kaevata üles Snelli tiik ja jätta töö pooleli.” Arhitekti hinnangul annavad veekogud linnamaastikule palju juurde. “Ilusad vaated, peegeldused, mis kahekordistavad ilu. Väike viik on Haapsalu vanalinna osa olnud sajandeid,” lisas Padu.

Töö jäeti pooleli

Töö lahesopis algas ülemöödunud aasta sügisel. Haapsalu linnavalitsust esindanud Haapsalu Veevärk sõlmis roogu kasvanud ja mudase veekogu süvendamiseks lepingu AS-iga Keskkonnaehitus. Lepingu järgi pidi ettevõte veekogu süvendama nelja kuuga ja 4,6 miljoni krooni eest. Praeguseks on Keskkonnaehitus ettevõtmisele kulutanud 2,7 miljonit krooni. Viimase aasta jooksul on töö seisnud ja praeguseks on süvendaja objektilt lahkunud.

##AS-i Keskkonnaehitus juhataja Indrek Pappeli sõnul seiskus süvendamine mullu kevadel, sest töö läinuks oodatust kallimaks. “Me ei ole raudselt nõus oma raha eest tööd lõpetama, kui tellija esitatud lähteandmed on valed,” ütles ta. Pappeli sõnul selgus süvendades, et tellija esitatud veepõhja geoloogilise uuringu andmed ei vasta tegelikkusele. “Töö jätkamiseks tuleks teha uued ja korralikud geoloogilised uuringud. Kindel on see, et tegelikult maksab viigi süvendamine paar miljonit krooni rohkem kui meie pakkumine,” ütles ta.

Haapsalu Veevärgi juhataja Rein Romet leidis, et Keskkonnaehitus peab seni kulutatud 2,7 miljonist kroonist 1,3 miljonit tagasi andma. “Meie väidame, et ehitaja on alusetult rikastunud,” ütles ta. “Nende põhjendus, et tingimused olid raskemad, pole päris insenerilik.” Rometi sõnul oli Keskkonnaehitusel süvendamiseks mitu alternatiivi. “Nad võinuks viigi tühjaks pumbata, kuid nad valisid kallima kombineeritud süvendamise.”

Odavus määras

Samuti pakkumise teinud Skanska lubas töö ära teha 8 miljoni krooni eest. Haapsalu Veevärk eelistas ligi poole odavamat pakkumist lähtuvalt riigihanke seadusest, ütles Romet. “Vastasel juhul poleks rahastaja meie otsust aktsepteerinud.”

Süvendusprojekti rahastanud keskkonnainvesteeringute keskuse juhataja Kalev Auna sõnul püsib ülestuhnitud veesilm praegusel kujul nii kaua, kuni kohus ei ole oma sõna öelnud. “Praegusel kujul viiki küll seisma jätta ei saa, pilt tuleb paremaks muuta,” ütles ta.