Häärberi omavolilise laiendamise eest ootab Kruudat vaid väike trahv

Kruuda suhtes alustatud väärteomenetlus toob talle maksimaalselt 18 000-kroonise trahvi.

Maaamet pole veel teinud otsust, kas nõuda Nõmmel omavoliliselt riigimaale häärberi laiendanud Oliver Kruudalt ka ehitiste lammutamist.
“Meie inspektor käis hommikul kohapeal oludega tutvumas, ent kinnistule sisse ta ei pääsenud, kuna Kruuda on ka riigimaale võrkaia ümber rajanud,” ütles eile Tallinna linnaplaneerimisameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier. Seieri sõnul tuvastas inspektor siiski, et üks murukatusega kolmekohaline garaaž asub täienisti riigimaal ja teisest garaažist ulatub võõrale kinnistule umbes nelja meetri laiune osa.
Lisaks on ärimees rajanud kinnistule tee, parkimisplatsi ning selle aiaga piiranud.  “Omavolilise ehitamise eest algatasime väärteomenetluse ning kutsume Kruuda järgmiseks nädalaks välja,” lausus Seier.
Kõige enam tähendaks see Kruudale 18 000-kroonist trahvi, ent Seieri sõnul üldjuhul maksimumkaristust ei määrata. “Maksimummäär jagatakse pooleks ja siis vastavalt soodustavatele või raskendavatele asjaoludele see summa muutub.”
Mis omavoliliste ehitistega edasi saab, on Seieri sõnul juba maaameti ehk naaberkinnistu omaniku otsustada. Enne linnalt ametliku vastuse saamist ei taha aga maaameti juriidilise osakonna juhataja Tanel Ruusmaa sel teemal spekuleerida. “Tuleb otsustada, kas pöörduda ehitise lammutamiseks kohtusse või võtta kasutusele muud abinõud,” ütles Ruusmaa.
Ühe võimaliku muu abinõuna nimetas maaameti esindaja ka kinnistu müümist, siis jääks otsuse tegemine krundi uuele omanikule. Kuidas võib teave krundil asuvatest ebaseaduslikest ehitistest kinnistu hinnale mõjuda, Ruusmaa öelda ei osanud.
Seaduse järgi muutusid Kruuda ehitised Ruusmaa sõnul riigi kinnistu oluliseks osaks. “Tekib tõesti kummaline olukord, kus need on riigi maatüki olulised osad, aga ehitusmaterjal kuulub ju ikkagi Kruudale,” arutles ta.
Kui maaamet peaks otsustama, et nõuab Kruudalt ehitiste lammutamist, jääb selle korraldamine linnaplaneerijate hoolde. “Meie saame ehitise lammutamiseks määrata tähtaja ning kohaldada 10 000-kroonise sundraha,” lausus Rain Seier.
Maaametil on omavoliliste ehitajatega kogemusi ka varasemast. Ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja Anu Sootla sõnul ilmnes mullu ühe Põlvamaa kinnistu riigiomandisse jätmise käigus, et naaber on riigi kinnistule ehitanud elamu. “Kui kaua see maja seal juba oli, on raske öelda. Mõõdistaja avastas selle eelmise aasta oktoobris,” rääkis Sootla. Praeguseks on kohalik omavalitsus tegi teinud ehitajale ettekirjutuse hoone lammutada.

Kruuda tekitas võimaluse riigimaa soodsalt osta
Ärimees Oliver Kruuda otsus laiendada oma häärber riigimaale võis talle tekitada võimaluse osta sama kinnistu ilma sisulise konkurentsita.
Maaamet pani elamumaana arvel oleva kinnistu müüki oktoobri alguses ning 3,1-miljonilise alghinnaga enampakkumise tähtaeg on 27. oktoobril. “Vabaturul on sellisele kaubale ostjat leida nüüd juba äärmiselt keeruline, kuna tegemist on potentsiaalse kohtuvaidlusega,” lausus Pindi Kinnisvara juht Peep Sooman.
Kuigi Soomani sõnul on aimatav, et kohtuvaidlus lõpeb käsuga võõrad ehitised lammutada, tooks see uuele omanikule sellegipoolest kaasa suure ajakulu. “Ma ei usu, et keegi oleks nii masohhistlik, et tahab sellist vaidlust endale kukile saada,” oletas kinnisvaraturu asjatundja.
Nõmme elamumaa vastu on aga Soomani kinnitusel jätkuv nõudlus, kuna tegemist on väga piiratud alaga. “Elamumaa seisukohalt on tegemist igihalja piirkonnaga – täpselt nagu vanalinna korteriturg,” ütles ta. “Kui garaaži peal ei oleks, oleks tegemist nõutud kaubaga.”