Haigekassa digiretseptist: leitud probleemid ei takista süsteemi tööd
1. jaanuarist peavad digiretsepti kasutusele võtma kõik Eesti 500 apteeki ja arstid. Pilootprojektis osales 15 apteeki. Haigekassa ravimiosakonna peaspetsialist Erki Laidmäe rääkis täna sotsiaalministeeriumis peetud infotunnis, et pilootprojektis osalenud apteegid ja arstid on seni põhiliselt kaevanud kasutusmugavuse üle, kuid süsteemi kiirusega ollakse rahul.
Nädal-paar on kõiki arste ja apteeke kutsutud süsteemi katsetama ning Laidmäe sõnul on seda teinud 100 arsti ja 30 apteeki. Laidmäe rääkis, et on teada viis apteeki, kel pole veel tehnilisi võimalusi digiretsepti kasutama hakata. Patsiendil peab kaasas olema isikut tõendav dokument.
Varem on apteekrid avaldanud kahtlusi, et süsteemile üleminemisega kiirustatakse, seal on mitmeid vigu ja see ei pruugi õigeks ajaks valmis saada. Laidmäe märkis, et katsetamise käigus on ilmnenud mitmeid probleeme ning mõni on veel praegugi. Ta avaldas aga lootust, et need lahendatakse kahe kuu jooksul. „Meie hinnangul need ei takista tööd,“ lisas ta.
Kui edaspidi tekib miski viga, siis saavad arst ja apteek pöörduda digiretsepti operaatori poole, patsient saab küsimusi esitada haigekassa infotelefonil. Vajadusel saab apteek helistada arstile ja retsepti parandada või uue välja kirjutada.
Üleminekuaega arvatavasti ei tule
Sotsiaalministeerium ja haigekassa eelistavad, et digiretseptile üleminekul katseaega ei oleks, kuna see teeks Laidmäe sõnul kõik vaid keerulisemaks. Kohustus uuest aastast digiretseptile üle minna on nii apteekidel kui ka arstidel, kuigi arstid võivad erijuhtudel ka paberretsepti välja kirjutada.
Laidmäe sõnul teeb digiretsept apteekri töö lihtsamaks ja kiiremaks, kuna tal tuleb andmeid vähem sisestada. Laidmäe sõnul lihtsustab digiretsept ka arstide tööd, kuna programm ütleb ise, millised soodustused ravimile kehtivad. Lisaks saab arst näha teisi patsiendile väljakirjutatud ravimeid ning seeläbi nende koostoimet hinnata.
Kergem on tuvastada ka ravimite kuritarvitamist. Nimelt saab nagu praegugi ravimi apteegist haige asemel teine inimene ära tuua, selleks on vaja teada vaid haige isikukoodi ja soovitatavalt ka arsti, ravimi või toimeaine nime. Samas küsitakse isikut tõendavat dokumenti ning kui tegu on ravimi kuritarvitajaga, saab tema isiku hõlpsasti tuvastada.
Retsepti saab privaatseks muuta
Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen märkis, et arstide jaoks retsepti koostamisel midagi ei muutu. Kuna apteekri elu lihtsamaks tegemiseks oleks hea, kui patsient teaks öelda ka, mis ravimit või toimeainet ta välja ostma läks, siis võib arst vajadusel kaasa anda ka lehe, kus see info kirjas. Tasub teada, et arst saab retsepti soovi korral privaatseks teha (st retsept antakse apteegist ainult patsiendile endale) ning ka kindlaid inimesi seda apteegist tooma volitada.
Sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna projektijuht Pille Kink kinnitas, et ravimi saab välja osta igast apteegist. Ta märkis ka, et enne jaanuari väljakirjutatud paberretseptide kehtivusaeg jääb samaks ning neid ei pea digiretsepti vastu ümber vahetama.
Patsiendid saavad internetist oma retseptiravimite infot jälgida ning näha ka, kes veel on andmeid vaadanud. Arst saab muuhulgas tagasisidet selle kohta, kas inimene on ravimi välja ostnud. „Riigi seisukohalt paraneb statistika, mis aitab meil tulevikus teha paremaid otsuseid ravimite ja tervishoiu valdkonnas,“ lausus Kink.
