Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on inimeste arv, kellele täiendavat ravimihüvitist välja on makstud, suurenenud 263 võrra. Seega võib väita, et käesoleva aasta II kvartalis haigekassa algatusena valminud infovoldikud, mida levitati nii arstide kui ka apteekide kaudu, on oma eesmärgi täitnud ning inimeste teadlikkus täiendavast hüvitisest on tõusnud, teatas haigekassa.

Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis, mille arvestamise aluseks on inimese poolt ühes kalendriaastas soodusravimitele tehtud kulutused. Korra kehtestamise eesmärk oli luua võimalus saada täiendavat rahalist hüvitist nendel inimestel, kes ühes kalendriaastas kulutavad haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks enam kui 6000 krooni. Maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele ühes kalendriaastas on kuni 9500 krooni.

Selle üle, kui palju on inimesel õigus saada täiendavat ravimihüvitist, peab arvestust haigekassa. Inimesel endal tuleb esitada ainult avaldus ja lisaks oma piirkonna haigekassa külastamisele või siis avalduse posti teel saatmisele (blanketi saab haigekassa koduleheküljelt, klienditeenindusest või postkontorist) saab seda teha ka elektrooniliselt X-tee teenuste kaudu (http://x-tee.riik.ee/portaal/).

Avalduse võib esitada juba varakult, enne kui 6000 krooni piir on ületatud. Edaspidi tuleb vaid isiku- või pangaandmete muutumise korral haigekassat teavitada.

Pärast avalduse saamist kannab haigekassa ise hoolt nii arvestuse kui ka maksmise eest. Iga kvartali lõpus arvutatakse, kellel ja millise summa ulatuses on õigus täiendavat hüvitist saada ning raha kantakse kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks inimese pangaarvele.