Häiritud karud hülgavad pisiotte

Metsamehed ja jäägrid ei teata karupesade asukohti, kuigi seadus kohustab seda tegema.

Kuigi looduskaitseseaduse kohaselt peaks igaüks, kes metsas karu talvitumiskohale satub, sellest keskkonnaametit teavitama, ei kipu seda nõuet keegi täitma. Kuna ametlikult registreerimata pesapaigad endale kaitset peale ei saa, tuleb igal aastal ette juhtumeid, kus enamasti jahist või metsatöödest häiritud emakaru pageb pesalt ja jätab endast maha abitud karupojad.

Seaduse kohaselt peaks iga karu pesapaiga ümber alates arvele võtmise hetkest kuni aprilli keskpaigani kehtima 300 meetri laiune kaitseala.

Peale ajutise kaitse kehtestamise on keskkonnaamet kohustatud talvituvast karust teavitama kõiki, kes võivad karu und oma tegevusega mingil moel häirida.

30 karupoja kasuema

Pärnumaal asuva metsloomade taastuskeskuse perenaine Kaja Kübar nentis tõsiasja, et talveuinakut tegevatele karudele kaitset lubav seadusepügal tegelikkuses ei toimi – seda kinnitab viimastel aastatel turvakodu hoole alla toodud karuhakatiste suur hulk.

Näiteks mullu tuli Kübaral uuele elule aidata koguni viis kahest pesakonnast pärit hüljatud karupoega. Aasta varem pidi ta aga üles kasvatama kolm pesalt ehmatatud karumammast maha jäänud karujuntsut. 

Pesalt plehku pistnud karuemad oma poegade juurde enam tagasi ei tule.

Kübar viitas, et tegelikult on karupesade häirimise probleem tunduvalt ulatuslikum, sest Nigulasse satub tema sõnul vaid väike osa orvuks jäänud karupoegadest.

„Enamikust sellistest juhtumitest me lihtsalt ei kuule ja sellistel puhkudel on pojad määratud külma ja nälja tõttu hinge heitma,” ütles Kübar, kes on vähem kui kümne aasta jooksul olnud kasuemaks enam kui kolmekümnele karupojale.

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala tunnistas, et kuigi karupesadest teavitamise nõue kehtib, ei kipu ametile keegi neist teada andma. „On olnud vaid paar juhtumit, mille korral on keskkonna­ametnikud ise karupesa leidnud, ning siis on need ka registreeritud,” osutas ta.

Kala sõnul ei käi meie metsades keegi spetsiaalselt karupesasid otsimas ja nii tulevadki need enamasti just jahi käigus välja.

Et sageli metsas käivad jahimehed või metsamehed karupesadest kedagi ametlikult ei teavita, ei pidanud kogenud jahindusala spetsialist Kaarel Roht siiski tõsiseks probleemiks.

„Sama palju karusid ehk siis keskmiselt kaks-kolm looma aastas aeti talviti üles ka siis, kui seda nõuet polnud veel seadusesse sisse kirjutatud,” viitas ta. „Enamasti on jahimeestel siiski need piirkonnad teada, kus karu talvituda võib, ning nad hoivad sellistest kohtadest jahti korraldades ise eemale.”

Talvel mitu magamiskohta

Roht osutas, et tavaliselt on karusid üles aetud kohtades, kus mitte keegi ei oska ka kõige parema tahtmise juures kahtlustada, et mesikäpp võiks seal olla. Viimastel aastatel on aina enam karupesi hakanud välja tulema tavatutest kohtadest, kust neid varem pole leitud – näiteks otse metsalagendikelt mõne puu alt või lageraielankidelt.

Karud magavad igal aastal üldjuhul eri kohas. Samuti võivad nad ühe talve jooksul mitu korda magamiskohta vahetada. Seda juhul, kui vihm või lumesulamisvesi neil küljealuse märjaks teeb.

Karusid kiputakse üles ajama eeskätt jaanuaris, mil neil on pesades äsja ilmavalgust näinud abitud pojad ja metsades käib seajaht.

Mullu kaks järjestikust emakaru pesalt ehmatamise juhtumit

••    Mullu jaanuaris leidis vaid mõ­ne päeva jooksul aset kaks juhtumit, mis jättis kaks pesakonda karupoegi orvuks.

••    Valgamaal Vana-Otepääl pi­da­sid jäägrid ilvesejahti ja selle käigus lasti maha ilmselt jahikoera haukumise tõttu pesalt tõusnud emakaru.

••    Viljandimaal toimunud sarnase juhtumi korral pääses jahikärast ärganud karumamma eluga, kuid temast jäi pessa maha kolm vaid ligi poolteist kilogrammi kaalunud poega.

••    Õnnetute juhtumite läbi orvuks jäänud karupojad viidi kohe Nigula metsloomade taastuskeskusesse – praeguseks on loomad taas looduses.

••    Jahipidajad, metsas ATV-dega sõitjad ja metsatöölised peaksid soojade ja märgade talveilmade korral arvestama, et nende tekitatud kära võib erguks muutunud unega karusid üles äratada.

••    Karud kipuvad sageli endale sobiva magamiskoha valima sellistesse kohtadesse, kus liiguvad metssead. Seepärast ohustavad neis paigus põõnavate karude unerahu seajahid.