Haisvad poolkoksimäed saavad 2014. aastaks haljastuse
Euroopa Liidu prügila direktiivi nõuetest lähtuvalt jõustus 2001. aastal Eestis prügidirektiiv, mis karmistas nõudeid prügilatele. Olulisim nõue on kohustus paigutada prügila pinnale, millelt sinna kogunevat reovett saaks puhastamiseks kokku korjata.
2001. aastal suleti keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul umbes sada prügilat ning aastaid tagasi ongi suletud enamik nõuetele mittevastavaid prügilaid. Need on Eeki sõnul nõudnud mõni kuni mõnikümmend miljonit krooni aastas, kuid nüüdseks alles jäänud prügilad on suured ja nõuavad sulgemiselgi suuremaid investeeringuid.
Arvestuste järgi kulub veel avatud sobimatute prügilate sulgemiseks umbes 600 miljardit krooni. Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksi prügilad on Eeki sõnul nõuetele mittevastavad ohtlike jäätmete prügilad, kuna poolkoks on ELi direktiivi järgi ohtlik jääde. Eek märkis, et kahe Eesti põlevkiviprügila sulgemine läheb Euroopa Liidule maksma umbes 800 miljonit krooni.
Prügilad peavad 2013. või 2014. aastaks olema suletud, pinnasega kaetud ja haljastatud. Jääk rõhutas, et olmeprügilad kahvatuvad poolkoksi mägede ees, kus ühes mäes on 70 miljonit tonni jäätmeid, samas kui näiteks Saaremaal Kudjape prügilas onjäätmeid 130-140 tonni.
Praegu on probleemiks, et mäed hingavad väävelvesinikku, haisu tekitab ka põlevkivitootmine ise ja settemuda. Lisaks lähevad sulgemisele fussijärved, mis Eeki sõnul on justkui tõrvajärv ja täis haisvat kemikaali. Fussijärved tuleb stabiliseerida, muuta tahkemaks. Mäeharjad on plaanis ühtlustada ja muuta kuplikujuliseks, rääkis Eek.
Mis nõlvadest pärast haljastamist edasi saab, pole Eeki sõnul veel teada, kuid võib-olla kaalutakse sinna tuulegeneraatorite püstitamist. Põhjenduseks märkis Eek, et kui harilikult on tuulegeneraatoritel ohtralt vastaseid, siis seal nad ilmselt kuigi paljusid ei häiriks. Kas mägedele saab pärast tööde lõppu inimesed peale lubada, sõltub siis tehtavast seirest.
Suletakse ka tavajäätmete prügilaid, kusjuures keskkonnanõuetele mittevastavaid prügilaid on suletud juba 1990ndate aastate keskpaigast ning varem tegutsenud 350 prügilast on sulgeda jäänud veel kümme. Pärast 16. juulit jääb terve Eesti peale järele vaid viis nõuetele vastavat tavajäätmete prügilat.
