Haljalasse kerkib autähis õpetajale



Haljalasse kerkib autähis õpetajale
Õpetaja ausamba ideekonkursi võitis koolipoiss Rainer Eluri.Rein Sikk

Tahvlikujuline autähis Eesti õpetajale pannakse püsti Haljala gümnaasiumi ette.

Kevadel sündinud ideed püstitada Virumaa vanima kooli, 1687. aastast tegutseva Haljala kooli ette ausammas Eesti õpetajale toetavad lisaks vallale ja maakonnale ka lastekaitse ning õpilasesinduste liidud ning Forseliuse selts. Ent kuna päris traditsioonilise ausambaga tegemist pole, nimetavad toetajad seda oma avalikus pöördumises hoopis autähiseks.

Monumendi esialgset kavandit tutvustatakse avalikkusele 19. oktoobril, kui president Toomas Hendrik Ilves avab Haljalas peetava loenguga „Tagasi kooli” nädala.

Autähise kavandajaks on palutud skulptor Mati Karmin, kes Haljalaga perekondlikult seotud.

Karmin liitus ettevõtmisega kevadel, kui õpilased kujundasid õpetaja autähist Haljala gümnaasiumis toimunud mõttetalgutel.

Skulptori tähelepanu pälvis toona kuuendas klassis õppinud Rainer Eluri töö nimega „Tarkusetera”. Noormees kujutas õpetaja monumenti suure, veskikivi moodi kivina, mida kõik soovijad saaksid aluse peal liigutada ehk teisisõnu tarkuseterast vilja jahvatada.

Nüüdseks on Mati Karmin ideed edasi arendanud. „Kasutan sümbolina klassitahvlit, mille teine külg on kui peegel,” rääkis Karmin. Autähise juures on kavas kasutada ka valgusemängu ning võib-olla ka kogu rajatis aluse peal liikuma panna.

„Tahame, et see autähis ei jääks ainult meie kooli ausambaks. Tahame, et see oleks oluline kogu Eestile või vähemalt kogu Virumaale,” võttis Haljala gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal kavandatu kokku. Õpetaja ameti väärtustamiseks alustas kool koostöös maavalitsusega õpetajate lugude kogumist ja kirjapanekut. Tublimate kirjutajate väljaselgitamise järel antakse kogutu üle Eesti rahva muuseumile.

Autähis valmib 2012

Haljala gümnaasiumist pärineb teisigi olulisi algatusi. Eelmise sajandi üheksakümnendail alustas seal tegevust üks Eesti esimesi õpilasparlamente. Viis aastat tagasi kirjutati alla esimene koolirahu leping, millest sai eeskuju üleriigilisele dokumendile. Eesti õpetaja autähis peaks valmima Haljala gümnaasiumi 325. sünnipäevaks, mida tähistatakse aastal 2012.

„Eesti ema” sai nurgakivi

Autähis Virumaale, sammas Võrumaale

•• Virumaale Eesti õpetaja

ausamba rajamise eestvedajate sõ­nul soovitakse autähisest koos ümbritseva maa-alaga kujundada paik, millel oleks tulevikus tseremoniaalne tähendus. Idee autorid rõhutavad samba üle-eestilist tähendust ning leiavad, et ka aasta õpetaja aunimetusi võiks tulevikus üle andma hakata just Haljalas.

•• Samal ajal on Võrumaal Rõu­ges valmimas ausammas Eesti emale, mis sai septembris nurgakivi. Monument kerkib Rõuge Suurjärve äärde mäele. Selle autorid on Ilme ja Riho Kuld.

Rahvas toetas poole miljoni krooniga

•• Monumendi ideega tuli avalikkuse ette viis aastat tagasi Võrumaa elanik Hans Sissas. Aastate jooksul on monumendi rajamiseks annetatud ligi pool miljonit krooni.

•• Algul kavandati Eesti ema monumenti Võru linna, kuid omavalitsuse sisevastuolude tõttu langes lõplik valik Rõuge kasuks, kus vald on ettevõtmist igati toetanud.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare