Hampus armastab põhku ja supelda

Tallinna loomaaias 12. septembril kell 13.50 sündinud haruldase kääbusjõehobu Hampuse esimesed elupäevad on möödunud magades, süües ja mängides. Talitaja sõnul saavad huvilised loomalapsega tutvust teha alles mitme kuu pärast.

"Kääbusjõehobu vasikas sünnib kihvad suus ja hakkab kohe ringi tormama. Esimesel nädalal on vasikas väga õrn ja tahab sooja, praegu oleme temperatuuri alandanud 28-30 plusskraadini," ütles zoo-osakonna asejuhataja Anne Saluneem.

Erinevalt jõehobudest sünnivad kääbusjõehobud kuival maal, hakkavad aga vees ujuma üsna varsti. Vesi peab kindlasti olema sama vasika 36-plusskraadise kehatemperatuuriga ja mitte väga sügav.

Viis kilo kaaluv 47-sentimeetrise tüvepikkusega vasika nimi - Hampus - valiti Rootsi nimeraamatu järgi. "Võtsime sel päeval sündinud poisslapse nime, milles oli ema ja isa nimetähti," selgitas Saluneem.

Hampuse 13-aastane ema Pupa on sündinud Kaunase loomaaias ja toodi Tallinna seitsme aasta eest. 22-aastane isa Holger on pärit Kopenhaagenist, elanud ka Rostovis ja müüdi Tallinna loomaaiale kuus aastat tagasi. Tänavu tuleks kääbusjõehobusest huvitatud loomaaial isendi eest välja anda vähemalt 16 000 krooni.

Hampus alustas põhudieedil

"Ema ta eest ei hoolitsenud, pidime hakkama kohe kunstlikult toitma. Vasikas nämmutas endale liiga vara põhku sisse ja tegi vist kõhule viga. Praegu paneme vahetevahel piimale kummelit hulka, aga seda ta küll eriti ei taha," rääkis Saluneem.

Esialgu anti õrnale loomalapsele süüa pastöriseeritud piima glükoosiga iga kahe tunni tagant, nüüdseks on söögipausid vähenenud kuue-seitsme korrani päevas. Paarinädalase= lt hakkab kääbusjõehobu saama heina, ühekuuselt putrusid ja juurviljapüreed.

Looduses elab kuni 175 sentimeetri pikkune, 80 sentimeetit kõrge ja 250-275 kilo kaaluv vee- ja maismaataimi sööv peidulise eluviisiga kääbusjõehobu Lääne-Aafrika metsajõgede padrikuis. Euroopa loomaaedadesse sattusid mustjaspruuni ning karvadetu nahaga kääbusjõehobud esmakordselt 1912. aasta. Alates 1931. aastast on nad tehistingimustes ka poeginud.

Talitaja Marika Hiiobi sõnul on Hampus maailma loomaaedades sündinutest umbes 20. kääbusjõehobu. "Keegi ei tea, kui palju kääbusjõehobusid maailmas kokku on, sest nad elavad suurel määral tunnelites ja tihnikutes ning ei anna endast märku," nentis Hiiob. Kääbusjõehobud on haruldase ja hävimisohus liigina kantud ka rahvusvahelisse punasesse raamatusse.

Tallinna loomaaiale on kääbusjõehobu sünd teine samalaadne sündmus. "Kolme aasta eest sündis ka vasikas, aga ema ei hoolitsenud tema eest ja loomalaps suri teisel päeval," lausus zoo-osakonna asejuhataja Anne Saluneem.

Hampuse vanemaid saab loomaaiakülastaja näha ilmselt oktoobris, siis kavatsetakse taas avada remonditud elevandimaja. Pisikese Hampuse uudistamisega peavad huvilised veidi enam ootama.

PIRET PEENSOO