Haned hävitavad saagi
“Varem haned tulid, olid nädala ja lahkusid, aga nüüd on juba üle kuu aja kohal,” ütles Jõgevamaa Laiuse OÜ agronoom Ares Moor.
Laiuse ühistu 1000 hektarist põllumaast ligi poolel on haned söömas käinud.
Ornitoloog Aivar Leito sõnul on Saksamaalt Loode-Venemaale lendavad umbes 100 000 raba- ja suurlaukhane Eestisse tõepoolest tavalisest pikemalt peatuma jäänud. “Nad ootavad viimased külvid ära ja alles siis lahkuvad,” lausus Leito. “Ilmselt lähevad tuleval nädalal, et mai lõpus – juuni alguses pesitsuspaikadesse jõuda.”
Venemaal vähe süüa. Ornitoloogi sõnul võivad haned Venemaale lendamisega venitada ka seepärast, et seal on põlde väheks jäänud ning vastupidiselt kogu Euroopale lubatakse Venemaal ka kevadel linde küttida.
Ida-Eestis ehk Peipsist Võrtsjärveni on tänavu loendatud
40 000 hane.
“Püssipauku nad kardavad. Ja auto, millega on tulnud hirmutamiseks püssi paugutanud inimesed, tunnevad kaugelt ära ja lendavad kiiresti minema,” lausus Jõgevamaa keskkonnateenistuse ekspert Arvo Tooming.
Kõik ümberkaudsed põllud on hanede jalajälgi ja suitsukoni meenutavaid väljaheiteid täis. Heidete järgi määrataksegi kahjustuse suurust. Laiuse põldudel on leitud kuni 26 heidet mõõdutükilt ja seda loetakse tugevaks kahjustuseks. Laiuse 21 kahju saanud põllust on eksperdid hinnanud kaheksa tugevalt kahjustatuks.
Mullu sõid haned ühe taluniku kolmehektarilise maisipõllu tühjaks, meenutasid mehed.
Kahju selgub sügisel. “Mis nad räägivad, et haned nokivad ainult maapinnalt,” pahandas agronoom Kaarel Ots Perevara põllumajandusfirmast. “Nad pistavad noka maa sisse ja lükkavad seda sinka-vinka mööda vagu,” lausus Ots.
Kahjutasu maksab keskkonnaministeerium juba 1994. aastast. Ministeeriumi loodusosakonna eksperdi Aime Reieri sõnul teavad inimesed viimastel aastatel üha enam, kuidas kahjutasunõuet vormistada. Tegelik kahju selgub sügisel, kui saak on käes.
“Hanede kahju võib ebaoluliseks muutuda – kui põud jaani-päevani jätkub, võib kogu saak ikalduda,” märkis Moor. Laiuse ühisus sai möödunud aastal linnukahju toetust 60 000 krooni.
150 000 laglet kohal, tuhanded saabuvad
Saartel ja Lääne-Eestis peatuvad lagled alles saabuvad ning nende kõrghooaeg jõuab kätte järgmisel nädalal.
Ornitoloog Aivar Leito sõnul oli eilseks 150 000 laglet kohale jõudnud. “Viimase 35 aasta jooksul, mil hanesid on Euroopas väga kaitstud ja neile soodsaid tingimusi loodud, on nende arvukus kümnekordistunud,” ütles Leito.
Ornitoloogide arvates peavad põllumehed hanedega leppima. “Kompensatsioonisüsteem, kus sügisel kahjusid korvatakse, juba toimib, aga tahame teadlikult põllumajandust hanedega ühitada ehk maksta talumeestele lindude söödaks vajalike põldude pidamise eest,” lausus Leito. “Mis üle jääb, saab põllumees saagist endale lisaks.”
Esimesed sellised põllud ja rohumaad rajatakse tänavu Saaremaale Lümanda valda. “Pilootprojekti jaoks on sel aastal 100 000 krooni,” ütles ornitoloog.
