Haned põhjustavad põldudele sadade tuhandete eest kahju
Jõgevamaa keskkonnateenistuse andmetel ulatus haneliste põhjustatud kahju eelmisel aastal üle 120 000, tunamullu aga 423 000 kroonini.
"Nii suuri haneparvi kui sellel kevadel pole ma varem näinud. Nad on meile juba nii palju kurja ja paha teinud, et võtab nõutuks. Oleme neid öösel ja päeval põldudelt eemale hirmutanud, kuid sellest on vähe kasu. Lasta neid ka ei tohi - rändlinnud on kevadel kaitse all. Kõigepealt nokkisid karjamaad, siis tegid nisupõllu puhtaks. Huvitav, et rukkisse nad nii väga ei tiku, nisu meeldib rohkem. Nagu põllulapp külvatud, on parv kohal," kurtis Laiuse POÜ juht Tiit Maripuu. Laiuse, Kuremaa ja Jõgeva ümbrusest ongi saanud hanede ja sookurgede meeliskohaks.
Mullu hindas komisjon, kuhu kuulusid keskkonnateenistuse, kohaliku omavalitsuse ja kahjukannatajate esindajad, kaitsealuste kevadrändel viibivate lindude poolt tekitatud kahju Laiuse majandi põldudel ligemale 61 500 kroonile, OÜ Kuremaa Klii kahju oli mõnesaja krooni võrra suurem.
Tunamullu koostati keskkonnateenistuses poolsada kahju hindamise akti. Lindude pärast jäi saamata ligemale 996 000 tonni saaki, mille turuhind oli 545 179 krooni. Sellest arvestati maha saamata saagi tootmiskulud ja põllumees sai keskkonnaministeeriumilt 430 500 krooni kahjuhüvitist. Jõgeva vallas Palupere külas tegid põldudele lisaks hanedele liiga ka sookured. Nende nokka läks Reinu talu ligemale viie hektari suurune maisipõld. Kured tegid nii puhta töö, et alles ei jäänud lapikestki rohelist.
Seeme on kallis ning järgmisel aastal enam maisi ei külvatud. Kured on jäänud oma lemmiktoidust ilma, kuid on Paluperes nuhtluseks tänavugi. Lindude kevadise rüüsteretke kartuses ei tahagi mitmed talunikud enam talivilja kasvatada. Mullu nokiti Kivijärve ääres odrapõld nõnda hõredaks, et peremehel ei tasunud sügisel vilja koristadagi. "Oligi hea, nüüd ei läinud nad esimesena orasesse, vaid said paar nädalat end vanas viljas nuumata," arvas talunik.
Keskkonnateenistuse spetsialisti Arvo Toominga hinnangul oli märtsi keskel Laiusevälja odrapõllul peaaegu kümme tuhat hane.
"Arvestus on lihtne - kümnehektariline põld oli nagu lihamägi. Igale ruutmeetrile jäi sööma ja ööbima üks hani. Paistab, et oleme hanedele katnud rikkaliku söögilaua ja nad tunnevad end siin väga turvaliselt. Pugivad end kõriauguni vilja täis, nii et ei jõua enam lendugi tõusta. Räägime, et kaitseme kõvasti loodust, kuid ega me jõua hanesid lõpmatuseni aidata. Mida rohkem me neid hoiame, seda kauemaks nad siia jäävad. Hull asi on aga see, et nad õgivad puhitud vilja ja me ei tea, kuidas mürkkemikaalid mõjutavad nende järeltulijaid. Võibolla viskavad siin end täis söönud linnud juba enne Venemaa tundrasse jõudmist vedru välja," mõtiskles Tooming. Ta kummutas ka eelmises Maalehes ornitoloog Aivar Leito poolt välja öeldud arvamuse, et haned võtavad teri vaid maapinnalt.
Eilseks oli Jõgevamaa keskkonnateenistusele laekunud lindude tekitatud kahju hindamiseks mitu kirjalikku taotlust, kuid neid tuleb iga päevaga juurde. Põlde minnakse vaatama ja lindude jäetud tombukesi (väljaheiteid) lugema nädala-paari pärast, siis, kui linnuparved lahkunud.
Lõokese talu peremees Mati Tiits Painkülast on oma põldheinapõllu äärde seadnud üles mitmesuguseid peletisi, mis võivad hirmutada küll inimest, kuid linnud harjusid selliste puuslikega õige pea ja panid osa põldu nahka. Siis sai AS Perevara kõrvalpõllul külvi maha ja haned lendasid sinna.
Eelmisel esmaspäeval, kui käisime Painkülas haneparvi pildistamas, loendasime kümmekond ligemale sajapealist hanekarja. Põltsamaa vallas Eskus hävitasid haned 20 ha odrapõldu. 25. aprillil ilmunud haneparv tegi mõne päevaga puhta töö. Suleliste peletamiseks sõitis talumees Miljand neli-viis korda päevas mööda põldu ja paugutas jahipüssi, kuid kõik see oli nagu hane selga vesi.
