Usun endiselt, et kokkulepe on parem variant. Arvan, et seda mõistab ka Kreeka valitsus, ehkki neilt oleks oodanud varem riigimehelikumat käitumist. Selline vasakutopism või muinasjutumaailma populism reaalses maailmas ei toimi. Syriza läks valimistele ideedega, mis ei olnud kahe jalaga rahandusmaailmas maa peal. Võlg on võõra oma, midagi pole teha. Kreekaga toimuv mõjutab päris palju ka teiste riikide poliitikat, võib mõjutada ka meie poliitikat.

Kui mures peaksime Eestis olema?

Muidugi peame olema mures, aga olukord on meie kontrolli alt väljas. Kuhugi peame Kreeka jaoks joone tõmbama. Kui reegleid ei täideta, ei saa me lõpuni pokkerit mängida. See on ka Euroopa jaoks laiemalt õppetund: kui on kokkulepe ja reeglid, siis need on täitmiseks, mitte susserdamiseks. Kui Kreeka euroalast lahkub, teeb see euroala võib-olla tugevamaks. Ehk saavad siis kõik osapooled aru, et on asju, millega ei saa lõpmatuseni mängida. See on valus õppetund, aga võib olla kasulik õppetund.