Hansoni tagasiastumine asendaja leidmise taga
Samas ei kiirusta Reformierakond tõenäoliselt Hansoni väljavahetamisega, sest uut kaitseministrit pole neil võtta, kuigi Hanson on teatanud erakonna tulevasele liidrile Andrus Ansipile oma valmisolekust lahkuda.
Täna ennelõunal kohtub Hanson Reformierakonna juhatusega ja langetab enda sõnul otsuse. “Võin kinnitada, et käitun nii, nagu on kohane NATO liikmesriigi kaitseministrile,” vahendasid uudisteagentuurid eile pärastlõunal tema seisukohta.
Uue leidmiseks on aega vaja
Hanson täpsustas Eesti Päevalehele, et kui olukord ei võimalda tal efektiivselt ametikohustusi täita, siis astub ta tagasi.
Eesti Päevalehele kinnitasid eile mitu koalitsiooni ja Reformierakonna juhtpoliitikut, et ilmselt soovitab juhatus Hansonil ametis jätkata, sest nii õnnestub võita aega uue võimaliku ministri otsimiseks. Teise võimalusena pakuti, et Hanson astub küll tagasi, kuid uue ministri nime ei ütle Reformierakond enne 21. novembri üldkogu.
“Esmaspäeva õhtul oli Hansoni tagasiastumine kindlam kui täna. Reformierakond panustas Sven Mikserile (endine kaitseminister, sotsiaalliberaal – toim), kuid viimase “ei” oli Reformierakonnale löök allapoole vööd,” ütles eile ühe koalitsioonierakonna juhtpoliitik.
Esmaspäeva õhtul levisid poliitikaringkondades kuuldused, nagu oleks Reformierakonna esimene aseesimees Ansip teinud kunagisele Keskerakonna liikmele Mikserile ettepaneku parteiga liituda ja võtta endale kaitseministri portfell.
Eile ennelõunal teatas Mikser ajakirjanduse vahendusel, et pole nõus Juhan Partsi valitsusega liituma. “Vaevalt et Hansoni kadunud ministriportfelli lähemal ajal minu käes näha saab. Mul pole soovi saada Juhan Partsi valitsuse ministriks,” teatas ta.
Kuluaarides põhjendati Mikseri keeldumist Ansipi nõudmisega, et Mikser astuks koos teiste sotsiaalliberaalidega Reformi-erakonna liikmeks. Seda ei pidanud Mikser vastuvõetavaks.
Pärast Mikseri keeldumist tuleb Reformierakonnal poliitikaasjatundjate sõnul leida uus minister oma ridadest. Võimalike kandidaatidena on mainitud riigikogulasi Jürgen Ligit ja Rein Aidmat. Reformierakonna juhatuse liikmed ütlesid, et tõsiselt võetavad kandidaadid oleksid ka Meelis Atonen ja Rein Lang.
Võimalikest järeltulijatest rääkides jäi Hanson napisõnaliseks. “Arvan, et vara on sel teemal spekuleerida,” lisas ta.
Eile algatas kapo Hansoni tegevuse suhtes kriminaalasja paragrahvi järgi, mis käsitleb riigisaladuse avalikustamist ettevaatamatusest ja näeb karistuseks ette kuni aastase vangistuse.
Taal kritiseerib Hansoni lohakust
Kunagine siseminister, praegune riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni juht Olari Taal nimetas lubamatuks, et kaitseminister Margus Hanson viis koju riigisaladust sisaldavaid dokumente.
Küsimusele, kuidas on võimalik, et kaitseministri kodust varastatakse riigisaladust sisaldav portfell, vastas Taal: “See on samasugune küsimus, nagu miks on Eestis vahel harva orkaane. See on loodusõnnetus. Vahel harva juhtub ikka selliseid asju, mille vastu me ei saa.”
Hansoni portfellivargus on tänavu teine riigisaladuse lekke juhtum.
Kevadel tuli julgeolekuasutustel anda hinnang toonase majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneni tegevusele, kui tekkis kahtlus, nagu oleks ta näidanud riigisaladuse templit kandvaid dokumente Eesti Energia juhile Gunnar Okile.
Olari Taali sõnul on riigisaladuse leke tõsine probleem. “Igatahes ei tohi ministri portfellis olla selliseid pabereid, mis on salajased,” lisas ta. M.O.
Eerik-Niiles Kross: NATO riikide tavad erinevad sellistel puhkudel suuresti
Mida tähendab Margus Hansoni väljend, et ta käitub NATO riigi kaitseministrile kohaselt?
NATO riigid on oma poliitilise kultuuri poolest väga erinevad. Türgit ja Inglismaad ei saa ju võrrelda.
Ei tea sellest juhtumist väga palju, aga tean, et portfelle on läinud kaduma mitmesuguste dokumentidega. Hansoni juhtum pole kindlasti maailmaajalooline sündmus.
Mis puudutab ministrite soove töötada riigisaladust sisaldavate paberitega kodus, siis on see häda inimlik. Ei saa väita, et seda mujal maailmas ei juhtu, aga pole ühegi teise riigi ega ka mõne Eesti ministri magamistoas käinud ja vaadanud, kas seal midagi on. Pigem võiks mõelda sellele, et kõik ruumid, kus saladust hoitakse, peaks olema vastavalt kaitstud. Laias laastus võiks ju Eestile kasuks tulla, kui kaitseminister töötaks ka kodus. Kui aga luua koju vastavad tingimised, siis kirjutaks Eesti Päevaleht, et taas raisati maksumaksja raha. M.O.
Eerik-Niiles Kross on julgeoleku-analüütik
