Haridusamet ei tunnista oma vigu
Eelmisel nädalal kohtusid Tallinna tabanud 1. klassi vastuvõtusegaduse asjus haridusministeeriumi ja pealinna haridusameti esindajad. Kohtumist nimetati konstruktiivseks ja probleemi lahendusele kaasa aitavaks, kuid möödus vaid paar päeva ning taas hakkasid ameti ja ministeeriumi vahel lendama süüdistusnooled.
„See, et Te seostate Tallinna tänast olukorda uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, on täiesti põhjendamatu ning seaduse sätte ja mõtte äärmiselt loominguline ja pahatahtlik painutamine,” kirjutas ministeeriumi kantsler Janar Holm haridusameti juhile Andres Pajulale.
Holmi ajendasid enda sõnul sellist teravas toonis pöördumist kirjutama haridusameti kommentaarid, mis ajasid linnas korraldatud segaduse, kus üle tuhande lapse puhul pole praegu selge, mis koolis nad uuest aastast õppima hakkavad, uue seaduse kaela. „Kõrvutades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastavat sätet Teie etteheitega, jääb mulle mulje, et loeme erinevat õigusakti,” jätkas Holm. „PISA funktsionaalse lugemisoskuse testi tulemused oleks meil väga erinevad.”
Vaidlusalune paragrahv näeb ette, et omavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. „Selle sätte lugemisel peaks praegu Tallinnas toimuv olema viimane, mis silme ette kerkib,” lausus Holm. „Regulatsiooni sisuks on üheselt see, et igal Eesti koolikohustuslikus eas oleval lapsel peab olema tagatud üks kindel kool, mis on tema elukohajärgne munitsipaalkool.
Pajula sai hoiatuse
Seejuures toob Holm esile ka tõsiasja, et kui novembris vastuvõtumäärust arutama asuti, sai haridusameti juht Andres Pajula ministeeriumilt hoiatuse, et kavandatav määrus sisaldab olulisi möödalaskmisi. „Ühe ülelinnalise teeninduspiirkonna kehtestamine tähendab seda, et kõigil koolidel peab olema valmisolek kõigi õpilaste vastuvõtmiseks oma kooli, kes selleks soovi avaldavad, ning lapsevanematel pole mingit kindlust oma lapse koolikoha osas,” seisab ministeeriumi kirjas, mis kannab 2010. aasta 26. novembri kuupäeva.
Nagu arvata võib, ei nõustu Pajula sugugi ministeeriumi etteheidetega. „Ma ei mõista, miks peaks igas asjas süüdlast otsima, mina seda ei ole teinud ja kedagi süüdistada ei soovi,” lausus Pajula Eesti Päevalehele. „Meie ülesanne oli uuele olukorrale lahendus leida ja see vajadus tulenes otseselt uuest seadusest.”
Pajula sõnul oleks ilma uue seaduseta Tallinnas säilinud senine koolide komplekteerimise kord, kuid uues seaduses ette nähtud maksimaalse õpilaste arvu langetamine 26-ni vähendas linna koolikohtade arvu 400–600 võrra. „Kuna seaduse looja ei suutnud leida kompromissi selles osas, kas vanemal peaks olema võimalus kooli valida või mitte, siis ongi seaduse mõte nii mitmeti tõlgendatav,” lausus Pajula.
Peale selle leidis Pajula, et kogu protsessi käigus on linna kritiseerimine alanud enne, kui midagi on tehtud. „Kogu protsessi jooksul ei ole kordagi suudetud ära oodata ühe või teise etapi algust, lõppu ega lahendusi ning juba ette antakse kõigele toimuvale hävitav hinnang,” väitis Pajula. „Kõige selle juurde käib lapsevanemate hirmutamine stiilis „Nõmme lapsed peavad hakkama Lasnamäel koolis käima” ja „teid pannakse olematutesse kehvadesse koolidesse”.”
Janar Holm ei jäta linnale järgmiseks aastaks enam tõlgendamisvabadust. „Vaieldamatult peab Tallinn oma käesoleval aastal rakendatud vastuvõtukorda järgmise aasta vastuvõtuks muutma,” leiab kantsler.
Kelle mõte selline korraldus oli?
•• Kes on uue pealinna koolide vastuvõtukorra välja mõelnud? Eesti Päevalehele on eri koolidirektorid väitnud, et tegu olevat osa kesklinnakoolide vilistlaskonna osava lobitööga, kuid nendegi väidete puhul pole oldud ühel meelel, millise kooli direktoritega täpsemalt on tegu.
•• Üks võimalik variant on niigi eliitkooli silti kandvate koolide soov saada 1. klassi võetavaid lapsi veelgi laiemalt valida. Teise variandina oletatakse aga keskmiselt tugevama mainega koolide soovi saada eelmainitud eliitkoolidega sarnaselt komplekteerida 1. klassid vastavalt õpilaste võimetele.
•• Andres Pajula sõnul pole tegu kindlasti kellegi poliitilise soovi ega lobitööga. „Uus korraldus sündis koostöös Tallinna koolijuhtide ühendusega, osaga hoolekogudest ja seadusandja esindajatega.”
