Hariduse mõõdupuu: Eesti esimest ja viimast kooli lahutab poolsada punkti

Riigieksamite tulemused näitavad, et endiselt on pingerea tipus eliitkoolid, kes on viimastest koolidest keskmiselt poolesaja punktiga ees. Tänavu on tipus näha ka palju vene koole, näiteks matemaatika eksami parimate esikümnest moodustavad vene koolid lausa poole. Kuigi koolid ja õpilased võtavad pingeridasid pigem sportliku huvina, jääb kõlama mõte, et kõrgem koht tagab koha ülikoolis.

SA Innove avalikustas eile kevadel sooritatud riigieksamite tulemuste üldstatistika. Rida arve, õppeaineid ja koole vormusid meedias kiirelt kirjudeks edetabeliteks. Kõikide ainete kokkuvõttes said õpilased eksamisooritustel umbes kolmveerand punkti rohkem kui möödunud aastal – näitaja, mis ei ütle justkui midagi. Just seda, et keskmine punktisumma üksi ei näita kes on kellest parem, rõhutas ka tulemusi esitlenud SA Innove analüütik Krista Hinno.

Ometi võib keskmise numbri abil välja tuua mõningaid tendentse. Üks neist on kaua räägitud asjaolu, et parimaid tulemusi saadakse eliitkoolides. Eesti Päevalehe koostatud pingerea tipus troonivad jätkuvalt Tallinna ja Tartu eliitkoolid, sekka ka mõni venekeelne kool, näiteks Narva humanitaargümnaasium. Kusjuures, tabeli tipus seisva Tallinna reaalkooli tulemus on kahel viimasel aastal tõusnud kolmveerand punkti võrra. Rohkem liikumist toimub tabeli tagumises otsas, näiteks parandasid 2012. aastal madalaimad keskmised eksamipunktid saanud Tallinna Paekaare gümnaasiumi õpilased tänavu oma tulemust pea 17 punkti võrra.

Loe edasi, mida arvavad eksamitulemustest ja edetabelitest koolid ja nende õpilased ning millised väljakutsed ootavad ees eksamikoostajad käesoleval aastal.