Haridusekspert: PISA tulemused on seotud õpetaja suhtumisega lastesse
Kui seni seati Eesti koolid pingeritta enamasti gümnaasiumi tasemel ja riigieksamite tulemuste järgi, siis PISA uuring andis võimaluse seada esimest korda pingeritta põhikoolid. Selgub, et riigieksamite edetabelis troonivad eliitkoolid peavad oma kohti teistele loovutama.
Seekordsest PISA uuringust selgus, et Eesti koolide punktisummad erinevad kohati väga palju: erinevus võib olla lausa 200 punkti. Maie Kitsing, kui analüüsisite 2009. aasta PISA tulemusi, leidsite, et väiksema punktisumma taga on sageli õppekeel. Kas selline lõhe on venekeelsete koolide tõttu?
Vene õpilasi on üks viiendik – nemad üksi tulemuste varieeruvust ei tekita. Ka eestikeelsete koolide seas on nõrku. Koolide keskmiste tulemuste pingerida me avalikustada ei saa. Kuid õigus see on: vene õppekeelega koole on pingerea lõpus rohkem kui eesti õppekeelega koole.