NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
26.04.2018 00:59
Kõik lapsed ei ole võimelised õppima.Ei saa ju salata,et meil on alkoholi tarbimine väga kõrge ja see annab lastele sellise tagasilöögi.
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    26.04.2018 10:45
    Narkotarbimine on see asi mis tagasilööke annab - lapsed tuhnivad tumeveebist narkootikume ja tellivad postiga koju. Surmanuhtlust oleks vaja hakata kohaldama.
    26.04.2018 16:20
    No see oli ka nõukaajal enam-vähem nii- mindi tööle ja õhtukooli, mida ka tihti ei lõpetatud.
    Muidugi siis olid ka ajad, kus haridust mittenõudva lihttööga sai ka verinoor "haritlastest" oluliselt suuremat palkka, taksojuht, kelner ja poemüüa oli kunn.
    Paljudel erialadel on see ka praegu nii, kuigi Maksuameti andmebaasis ei pruugi see kajastuda.
    23.05.2018 13:28
    Ah, ära aja pada, üldhariduse tase on selline valitud et kõik on võimelised seda läbima, kui välja arvata meditsiinilised erijuhtumid. Mõnda last tuleb lihtsalt rohkem sundida kui teist, aga sundida tuleb kõiki lapsi. Laps ei saa aru miks tal haridust vaja on ja sa ei seletagi seda lapsele täielikult ära, lapsel lihtsalt puudub kogemus et seda mõista.
    Nagu üks vana pedagoog tabavalt ütles - kool on sunniasutus ja nii peabki olema.
Anonüümne kommentaar
26.04.2018 05:49
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Pets" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    26.04.2018 11:03
    Hehheeee.

    Ikka tõsiselt õpivad või?
    Vaat ega ikka ei õpi küll.
    Olin ise sunnitud lõpetama poolelijäänud kutsekooli ja vahepeal möödunud umbes kümne aastaga võrreldes on praegusel ajal kooliharidus küll maha käinud. Kui ma õppisin kutsekas 11 kursusel tuumareaktsioone jne siis tänase päeva gümnaasiumiõpe (õhtukool) käsitleb seda osa vaid põgusalt ja alles 12., lisaks oli veel asju mis veidrad aga seda saab igaüks ise kogeda kes tahab - praeguse aja demagoogiline õppeprogramm laseb lihtsalt vanemal inimesel ARVATA, et justkui omandatakse midagi rohkem kui selajal kui sai ise õpitud, tegelikult on kurb reaalsus vastupidine.
    Teadmisi praegusel ajal koolis küll ei saada - keemia, füüsika jne teadusel põhinevad ained on väga taandarengus praegusel ajal, teoreetiline mula ainult tundides, praktika kas olematu või väga vähene!
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastus. Vasta anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
26.04.2018 05:57
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Möku" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
26.04.2018 06:42
Aga kas kõik peaksidki gümnaasiumisse pääsema? Keskharidusel on mõtet kui on kindel plaan minna ülikooli. Näiteks Soomes eelistavad ligemale pooled kutseharidust, kuid meil trügitakse kasvõi nui neljaks ülikooli või äärmisel juhul mingisse ülikoolilaadsesse õppeasutusse, et igal juhul oleks vähemalt baka. On sellel erialal siis mingit majanduslikku perspektiivi või mitte.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    26.04.2018 09:04
    Teadupärast peab tänapäeval eluaeg õppima, et tööturul konkurentsis püsida, nii et kõrgkooli mineku soov või vajadus võib tekkida mitu aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist. Gümnaasiumi lõpetanul on oluliselt rohkem valikuvõimalusi - ta võib vabalt valida, kas läheb kõrgkooli või kutseõppesse. Kutsekooli minnes saab ta vabalt valida, kas valida eriala, kus nõutakse keskhariduse olemasolu, või eriala, kus seda ei nõuta. Kutseõppesse võib minna isegi doktorikraadiga, mitte keegi ei keela.

    Kutsekoolist saadud keskharidusega on väga raske kõrgkooli pääseda, sest kutsekas ratsutatakse gümnaasiumi programm kiirendatud korras läbi, põhirõhk on siiski ameti õppimisel.

    Mida ma sele kõigega öelda tahan? Seda, et kõigil, kes vähegi tahavad ja on valmis õppima, peab olema võimalus gümnaasiumi pääseda.
    26.04.2018 09:41
    Ma puutusin välismaal kokku ühe lihtsa töömehega, kes töötab bensiinijaamas. Koolis talle käia ei meeldinud. Ta oskab soravalt ladina keeles rääkida. Ta kirjutab ka oma lõbuks pikki tekste ladina keeles. Nägin oma silmadega, kuidas kõrgelt haritud filoloogid jäid talle tugevalt alla. Nemad nii rääkida ja kirjutada ei suutnud. Koolid on toredad kohad, aga kodus on tihti võimalik palju rohkem õppida. Eriti kui õpetajad ajavad närvi. Mis mõte on taluda mingi ilalõua manitsusi ning elada koos alandavate siltidega "problemaatiline", "allumatu", "raske iseloomuga", "distsiplineerimatu" jne? Parem on minna koju, avada purk õlut ning võtta ette mõne kuulsa mõtleja tekst. Nii õpib palju rohkem. Soovitan seega noortel koolist lahkuda ning õppida kodus. Ah jah, kui kodus ise õppida ei suudeta, siis tuleb mõnda aega koolis koos ilalõugadega vastu pidada. Jõudu!
    23.05.2018 13:37
    Ka kutsekool on keskharidus, ega sul kutsekas üldharidust nurka ei visata. Ja keskharidust on vaja, olgu see mis kujul tahes. 9 klassi "haridusega" kodanik on ikka intellektuaalselt täiesti alamõõduline.
26.04.2018 07:29
Intellekt pidi jagunema normaaljaotuse järgi, see üsna ootuspärane tulemus.
    26.04.2018 22:09
    Keskharidusega töötuid on meil rohkem kui algharidusega töötuid - miks sellest ei räägita? Iga inseneri kohta on vaja vähemalt 10 ehitajat, aga keskharidusega noor ei taha enam ehitajaks minna ... pigem pitsakulleriks või kasvõi halduskorraldajaks õppima ...
Anonüümne kommentaar
26.04.2018 08:43
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Hhhhhhh" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
26.04.2018 09:05
Probleemi tegelikult ei ole.
Kõik ei suudagi keskharidust omandada.
Kui nõuka-ajal mindi üle nn üldisele keskharidusele, siis nägi see välja nõnda, et kutsekoolis pandi üldharidustunde juurde ja joonistati rahuldav hinne igal juhul välja.
Nooremaid, kel keskharidus puudus, üritati ajada õhtukooli, kus siis haridus taas välja joonistati.
Kuna samal ajal hõigati välja loosung täielikust õppeedukusest, siis survestati keskkoole kõiki läbi vedama.
Paralleelselt käis eestlastele propaganda üldharidusest kui ajaraiskamisest, et suunata just eestlasi kutsekooli ja mitte kõrgemat haridust taotlema.
Oli ju teada, et kutsekeskkooliks ümber nimetatud kutsekoolides saadud keskharidusega polnud kuhugi minna ega midagi peale hakata
26.04.2018 20:08
Probleemi juur on pildilt ilusasti näha !
Haridussüsteemis on liiga palju naisi, kes loovadki süsteemi mis on naistele mõeldud. Parimad tuupurid on ju tüdrukud.
Milline noor meesterahvad tahab olla kuskil tädide keskkonnas ja teha seda mida tädid käsevad.
Kohustuslik kirjandus on 90% tüdrukutele mõeldud.
vhk.ee/pkool/kohustuslik-kirjandus
Kärbeste Jumalat võibolla soovitaksin enda 8.klassi versioonile.

Kool on mõeldud tüdrukutele ja poisse koheldakse kui rikkis tüdrukuid. Ja nüüd pildil nähtav tüdrukute presiidium üritab \"rikkis tüdrukuid\" korda teha.

Laste ülekaaluprobleemi nupukese oli vist mainitud et vahetunnis ei tohi paljudes kohtades õues möllata. Jes \"rikkis tüdrukutele\" väga meeldib päev läbi kuskil toas passida.
26.04.2018 20:20
Noored Kooli, naisi tundub veidi palju olevad ? Kus soovolinik ja kvoodid on ?
nooredkooli.ee/meist
26.04.2018 20:35
Põhimõtteliselt võiks enamus hindeid asendada kahe hindega: hoolsus ja matemaatika.
Kui matemaatikat ei oska siis ei oska, ülejäänud hinded põhinevad ainult nn. hoolsusel ja tuupimisel.
Seltskond poisse lihtsalt mingist piirist alates ei viitsi luuletusi ja muud mõttetust pähe tuupida. Lisaks on meessugu isepäisem ja valmis kiiremini konfontatsiooniks õpetajaga. Ja kui õpetaja on lisaks mingi 60. aastane feministist tädi siis pole siin imestada midagi.

Lahendus oleks vist matemaatikat mitte oskajad rebelid kutsekasse meesõpetajate juurde saata. Matemaatikaoskajatele aga ei ole vaja mingeid krdi saksakeelseid luuletusi ja Hamleti monoloogi pähe tuupida keskkoolis.

Probleemik on et preisi ajal tehtud haridussüsteemi üks põhimõte on ikkagi kasvatada kuulekaid kodanike. Süsteem nüüd selekteeribki vähemkuulekad välja.
Jääme siis ootama kuidas kuulekad tüdrukud seda probleemi lahendavad.
26.04.2018 20:51
"Vähemalt keskharidus on 90%-l Eesti 25–64-aastastest inimestest, samal ajal kui OECD keskmine on 75%." Aga ikka meile vähe ja mure suur... Oeh...
26.04.2018 22:23
Kui vaadata seda, et Soome-pendeldajate seas on "alla-keskharidusega" rahva osakaal tugevalt üle poole, siis pole raske aimata, kust tuleb veel üks olukorda mõjutav faktor...
27.04.2018 12:58
Keskkooli materjali omandamine nõuab teatavat võimekust, äkki on selles asi? 20/80 reegel peab ka siin paika. Sitast saia ei tee.
23.05.2018 13:40
Kõik ei soovi kindlasti õppida .Mõni lihtsalt ei ole võimeline õppima.Teatud vanuses pärast üheksandat klassi lapsed lihtsalt ei tea veeel ,mida eluga peale hakata. See on teatud protsent AINULT.
Need kes haridusest hoolivad ja on õpivõimelised ,seda ka teevad. Mõned lükkavad otsustamist edasi ja pikendavad oma lapsepõlve harjumusega koolis käia. Seda juttu ,et pärast keskooli on sinu ees kõik uksed valla-räägiti nõukaajal .seega taibukamad lähevad oma valitud teed -neile on KOGU MAAILM VALLA. Teistest võvad saada lihtsalt töötajad ,keda meil ju vajatakse.Kõik ei mahugi marjamaale ,osa jäävad karjamaale. Parem ,kui Eestisse ,halvem riigile ,kui Soome Haritud ori on parem kui harimatu ? Kahtlen sügavalt Midagi tuleb riigil selles suhtes ette võtta ,see on tõsi.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega