Haridusministeerium: gümnaasium olgu vaid kõrgkooli pürgijate jaoks

 (128)

Gümnaasiumi kipuvad vaid need noored, kes soovivad oma elu lihtsamaks teha.

 Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Katri Raigi sõnul on peamine gümnaasiumireformi eesmärk tõsta hariduse kvaliteeti.

„Gümnaasium peab olema vaid kõrgkooli õppimaminejate ettevalmistamise koht. Praegu lähevad paljud õpilased gümnaasiumi automaatselt, sest põhikooli- ja gümnaasiumiosa on ühes hoones,” selgitas Raik. Gümnaasiumi kipuvad sageli noored, kes tegelikult pole suutelised õpinguid kõrgkoolis jätkama, kuid ei soovi elu lihtsamaks muutmiseks pärast põhikooli langetada otsust ei elukohavaliku ega õpikeskkonna muutuse kohta, lisas ta.

Faktum Ariko uuringutejuhi Kalev Petti sõnul tuleks kindlasti lähitulevikus inimestele selgitada gümnaasiumireformi põhjuseid ja positiivseid mõjusid. Detsembri alguses selgitas Eesti Päevalehe poolt Faktum Arikolt tellitud küsitlus välja, et inimesed on kindlalt põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise ning gümnaasiumide sulgemise vastu.

„Praegu napib inimestel informatsiooni ja üldjuhul on lihtsam igasugustele reformidele vastu olla. Kuid inimesed tuleb mõtlema panna ja selleks tulebki esile tuua reformi põhjused,” lisas Petti.

Eriti teravalt on gümnaasiumireformile vastu maapiirkondade, madalama sissetulekuga ja vähem haritud inimesed. Veidi soosivamalt suhtuvad gümnaasiumireformi Tallinna elanikud, kus küsitletutest 22 protsenti pooldab gümnaasiumide eraldamist põhikoolidest. Sama palju toetavad gümnaasiumireformi ka kõrgharidusega küsitletud.

Samal teemal:

Kalev Petti hinnangul tunnetavad maapiirkondade inimesed kõige selgemalt, et nende väike gümnaasium võib reformi käigus kohe löögi alla sattuda ja seepärast võetakse otsekohe reformi tõrjuv seisukoht.

Katri Raigi sõnul ei plaani ministeerium koolireformiga kiirustada. Enne igasuguste otsuste vastuvõtmist on ministeeriumil plaanis konsulteerida koolikorraldusekspertide, tööandjate ja töövõtjatega, lastevanemate ja õpilaste esindajatega ning reformi peavad heaks kiitma ka poliitikud. Plaanide kohaselt võiks reform teoks saada alles kolme-nelja aasta pärast.

Pole halb lähtekoht

Endine haridusminister Peeter Kreitzberg arvab, et iseenesest pole 16 protsenti reformi poolt olevaid inimesi lähtekohana väga halb. „Kui rääkida avalikust arvamusest, siis surmanuhtluse taastamise poolt on 97 protsenti inimestest. Seega on meie lähtepositsioon päris hea,” lisas Kreitzberg. Siiski on koolireform riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Kreitzbergi sõnul vältimatu, sest praegusel kujul ei taga haridussüsteem kvaliteetset haridust ja üle jõu käiv gümnaasiumivõrk on lihtsalt raha raiskamine.

Faktum Ariko küsitles 11.–15. detsembril telefonitsi 502 inimest. Täpne küsimus, mida küsitlejad inimestele esitasid, kõlas: kas peate õigeks kavandatud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, mille tulemusel väheneb gümnaasiumide arv?

Ligi pooled gümnaasiumid pandaks kinni

•• Eesti Päevaleht avalikustas detsembri alguses haridusministeeriumi paani, mille kohaselt võidakse Eestis 2012. aastaks umbes sada gümnaasiumi kinni panna.

•• Koolivõrgu korrastamise kava tutvustanud haridus-ja teadusminister Tõnis Lukas rääkis, et ministeerium vaatleb koolivõrgu vajadusi ja kvaliteeti ning langetab analüüsi tulemusel otsuse, kui palju gümnaasiume oleks Eestis tegelikult vaja. See tähendab, et 2012. aastal saavad kindlaks määratud tingimustele vastavad gümnaasiumid ja põhikoolid koolitusloa. „Kuna põhiliselt on jutt gümnaasiumidest, siis tingimustele mittevastavad gümnaasiumid koolitusluba ei saa,” selgitas Lukas toona.

•• Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Katri Raigi sõnul pole ministeerium veel paika pannud ühtegi arvu, mis oleks reformi teostamise või gümnaasiumide suuruse piirarvuks. „Igasugused arvud välistavad diskusiooni tekke ja põhjustavad asjatuid konflikte,” selgitas Raik.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare